x 
Sinu ostukorv on tühi.

Inimese tervis tänapäeval

Nii lääne kui ka ida meditsiin hindavad inimese enda ellusuhtumist ja tervise väärtustamist

Inimese tervis tänapäeval Inimest uurivad mitmed loodusteadused nagu bioloogia, füsioloogia, histoloogia, geeniteadus, biokeemia, biofüüsika jt, aga ka ühiskonnateadused nagu sotsioloogia, psühholoogia, filosoofia jt, kuid inimese terviseprobleemid on olnud palju aastaid monopoliseeritud meditsiini poolt, mis praktiliselt on teadus inimese haigustest. Tervis ja haigus - need on põhikategooriad meditsiinis. Kui haigus on konkreetne kategooria, siis tervis - abstraktne. Ei ole võimalik ei absoluutne haigus ega absoluutne tervis. Nende vahel eksisteerib lõputu arv vorme, sidemeid ja vastastikuseid üleminekuid. Mida tervem on inimene, seda väiksem on võimalus haigusel areneda ja vastupidi: haigus saab areneda kui tervise reservid on väikesed. Tervise ja haiguse vahel saab välja tuua ülemineku seisundi, mida võib iseloomustada kui nn. mittetäielikku tervist, mis haarab enda alla seisundi enne haigust või seisundi ebamääraste sümptomitega.

Samal ajal inimese tervise jaoks on tema energeetiline süsteem sama tähtis, kui traditsiooniliselt uuritavad süsteemid nagu näiteks immuun- või hingamissüsteem. Inimese tervis sõltub määravalt sellest, kuidas on tasakaalus energia (mis täidab kõik koed ja organid) tema organismis. Ida meditsiini järgi inimese organismi läbivad mitteanatoomilised energeetilised kanalid (meridiaanid) ja millel omakorda põhineb akupunktuurravi.

Tänaseks on teadus erinevate elektronaparaatide abil biovõnkumisi mõõtes laiendanud teadmisi organismi energeetikast. Uuringud on näidanud et kõik, millega inimene on kontaktis, omab oma energeetilist jõudu: toit, ümbritsev keskkond, teised inimesed. Inimese keha energia reageerib iga hetk energiale millega ta kokku puutub.

Ajalooline ida meditsiin vaatleb inimest kui universumi makrokosmoses asuvat mikrokosmost, kusjuures universum on ühtne tervik. Kõik protsessid, mis toimuvad ümbritsevas keskkonnas, alluvad kindlatele loodusseadustele ja kuna inimene on osa tervikust, siis need seadused mõjuvad ka inimese suhtes.

Tavameditsiin - see on nn "tuldkustutav" meditsiin. Kahjuks ökoloogiline olukord, elanikkonna vähesed teadmised tervise parandamise profülaktilistest meetoditest ja samuti majanduslikud raskused mitte alati ei võimalda inimesel pöörduda profülaktilise terviseabi järele. 99% maailma elanikkonnast omab erinevatele kroonilistele haigustele iseloomulikke sümptomeid.

Tuleb tunnustada lääne meditsiini saavutusi mitmesuguste haiguste ravil. On suudetud peatada paljud haiguslikud protsessid inimese organismis. Ajalooliselt sai see teadus alguse Kreekast ja Egiptusest, kuid põhilised meetodid hakkasid kujunema alles 20. sajandil. Teisest Maailmasõjast alates algas kiire sünteetiliste ravimite tootmise aeg, haigusi hakati diagnoosima ja ravima uute aparaatide abil, teadus õppis aru saama infektsioon- ja teiste haiguste erinevatest aspektidest.

Hinnanguliselt on hetkel kogu maailmas üle saja tuhande erineva olemasoleva ravimi. Paljud neist on küllalt agressiivsed ja üha sagedamini on hakatud täheldama organismi kõrvalmõjusid erinevatele ravimitele, eriti mitme ravimi kooskasutamisel. Samuti on juba laialt levinud paljud terviseprobleemid, mis on seotud ümbritseva keskkonna kahjuliku mõjuga inimese organismile ning psüühiliste pingete tõusuga. Kõik see väljendub inimese organismi saastumises sünteetiliste ainetega kui orgaaniliste jääkainetega.

On olemas kaks alternatiivset lähenemisviisi haiguste profülaktikale, diagnostikale ja teraapiale: ida ja lääne mudel. Seejuures lääne mudel põhineb eeldusel et inimese tegevus on seotud põhiliselt eelkõige keemiliste protsessidega, ida mudeli järgi aga inimene omab nii energeetilist kui orgaanilist poolt ühendades materiaalse kui hingelise alge, aine ja elektromagnetilise välja, inimese nähtava poole ja teda ümbritsevad nähtamatud väljad. See ettekujutus on saanud viimasel ajal üha suurema kinnituse kaasaegse füüsika poolt. Iga elavat organismi iseloomustatakse erinevate parameetritega nagu keha temperatuur, arteriaalne ja venoosne vererõhk, sisekeskkonna erinevate osade happesus, vere koostis jne. Samuti elektromagnetilise kiirguse parameetritega nagu kiirguse sagedus ja lainepikkus. Ümbritsevas maailmas liigub kõik ja iga liikumine kutsub esile võnkumise, mille sageduse määravad ära objekti mõõtmed ja keskkonna parameetrid, milles objekt asub.

Teaduse poolt on ammu kindlaks tehtud, et füüsilises maailmas on informatsiooni materiaalseteks kandjateks elektromagnetilised lained. Just elektromagnetiline spekter on selleks keeleks milles toimub informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine füüsiliste süsteemide (seejuures elusorganismide) vahel. Seega just elektromagnetilisse kiirgusesse kodeeritud informatsiooni vastu võttes ja ümber töödeldes tunnetab inimene maailma oma viie meeleorgani abil, sest nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine kui kompimine toimivad aatomite tasandil elektromagnetilise välja abil. Inimene ja loomad omavad süsteemi, mis on võimeline vastu võtma signaale väljastpoolt ja pärast seda transformeerima need sisemise aktiivsuse vastavatesse vormidesse. Inimese organism kujutab endast ümbritseva maailma informatsioonivoolude vastuvõtjat ja analüsaatorit olles ise samuti informatsiooni kandjaks ja allikaks.

Keskkonna saastumine (ja siit ka organismi sisekeskkonna saastumine), kahjulikud tootmistingimused, konservandid, värvained, dioksiinid, keemilised ravimid jne - see ei ole täielik nimekiri keemilisest agressioonist mille all on sunnitud kannatama tänapäeva inimene. Kuid samasuguse agressiooni all on ka mikroorganismid antibiootikumide ja antiseptiliste preparaatide kasutamise tõttu. Püüdes väljuda nn löögi alt muudavad mikroorganismid oma omadusi ja muteeruvad pidevalt. Kuna aga mikroorganismide arengu- ja paljunemistsükkel on tuhandeid kordi lühem, kui on inimese eluiga, siis küllalt lühikese aja jooksul täheldatakse konkreetsetele keemilistele faktoritele (sealhulgas ravimitele) vastupidavate uute tüvede tekkimist. Uued antibiootikumid on kindlasti efektiivsed väljatöötamise ja kliiniliste katsetuste käigus, aga hiljem nende raviomadused vähenevad, samal ajal toksilised kõrvalmõjud ei nõrgene. Elektri- ja sidevarustusvõrgu areng Maal kõrvuti Maa atmosfääri osoonikihi halvenemisega on toonud kaasa kosmilise kiirguse mõju kasvu Maal toimuvatele protsessidele raadiokiirgussageduste vahemikus (viimase kümne aasta jooksul on kasvanud Päikese valguskiirgus). On kindlaks tehtud et oluliselt kasvas Maa magnetvälja kiirgussagedus ja et elada, peab kogu elav resonantsi saama nende kiirgussagedustega. Loomulikult stimuleerib ka see mikroorganismide muteerumist.

Toodud situatsioonis on väga aktuaalne uute revimeetodite väljatöötamine. Nende revimeetodite kasutamine võimaldab operatiivselt ja tasakaalustavalt reguleerida makro- ja mikroorganismide energeetilisi parameetreid ja sellisel kombel mõjutada füsioloogiliste protsesside kulgemist ning lõpptulemusena bioloogilise objekti omadusi.