x 
Sinu ostukorv on tühi.

Probiootikumid

PROBIOOTIKUMID - KELLELE JA MILLEKS?

Mis on probiootikumid?

Probiootikumid on "elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna on tervisele kasulikud". Eksperdid defineerisid selle mõista 2001.aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohtumisel.

Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta.

Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet.

Probiootilised ja prebiootilised toiduained

Probiootiliste toiduainete hulka kuuluvad hapupiim, keefir, jogurt, kindlal viisil hapendatud hapukapsas, fermenteeritud soja. Prebiootiliste toiduainete hulka kuuluvad oder, linaseemned, kaunviljad (oad, herned, kikerherned, läätsed), kaerahelbed ning kõik puu- ja köögiviljad, eriti banaan, porrulauk, sibul, spinat ja võilillelehed.

Probiootilise ja prebiootilise toidu ühiseks nimetuseks on funktsionaalne toit.

See on toit, milles leiduvad komponendid mõjutavad organismi neid funktsioone, mille eesmärk on parandada tervist. Prebiootilise ja probiootilised võivad kaasa aidata seedeelundite talitushäirete leevendamisele ning toetavad seedeelunditega seotud immuunsüsteemi organismi üldises immuunsüsteemis.

Probiootilistes toiduainetes leiduvaid elusaid mikroobe võib kasutada koos prebiootiliste toiduainetega. Siis nimetatakse seda kombinatsiooni sünbiootikumiks. Selle üheks heaks näiteks on linaseemnejahu ehk linajahu lisamine jogurtile, mis on praegu Eestis andnud häid tulemusi mitmete seedesüsteemihäirete leevendamisel.

Missugused on probiootilised toidulisandid?

Asjatundjate arvates on ebatõenäoline, et prebiootikumide sisaldus toitu süües oleks võimalik saada liiga palju probiootilisi baktereid. Järgides oskuslikult prebiootilist ja probiootilist dieeti, on võimalik saavutada hea tervislik seisund. Ka siis, kui ollakse arvamusel, et tervis on üsna hea, võiks pöörata tähelepanu just igale indiviidile sobivale prebiootilisele ja probiootilisele, st sünbiootilisele dieedile, mis ennetab mitmeid haigusi. Miks? Sellepärast et soolebakteritel on immuunsüsteemi tervena hoidmisel oluline osa. Inimese seedetraktis elab miljardeid mikroobe, kokku üle 500 liigi. Mikroobide ja keharakkude vastastikusel toimel kujuneb inimese immuunsüsteem. Soolestikus, eeskätt peensooles ja jämesooles alumises osas, elab enamik baktereid: peamiselt bifidobakterid, piimhappebakterid, bakteroidid ja soolekepikesed. Kui soolestiku mikrofloora eest on hoolitsetud, siis on soolestikumikrofloora abiks toidu seedimisel ja omastamisel. Mikrofloora toodab kasulikke bioaktiivseid aineid, hoiab kolesteroolitaset ja soolte gaasisisaldus, aitab hoida ainevahetust ja hormoonselt tasakaalu jpm. Soolestiku mikrofloora on otsekui immuunsüsteemi esimene kaitsevall. Meie tervist mõjutab kõik, mis läbib seedetrakti. Umbes 80% inimese organismi immuunsüsteemist asub seedetraktis. Seedetrakti üldpind on täiskasvanul ligikaudu 300 ruutmeetrit ehk siis seda võib võrrelda paraja tenniseväljakuga. Mikroobide kogukaal seedetraktis on ligikaudu 1 kg.

On igati põhjendatud väita, et soolestik on hea tervise nurgakivi. Prantsuse bioloogi Yves Delatte`i ja teiste asjatundjate väitel tõstab naistel nn laisk soolestik rinnavähiriski, meestel suureneb aga eesnäärmevähi risk. Isegi pimesool on seedimise seisukohalt oluline. Mõne uuringu kohaselt on inimestel, kel on pimesool eemaldatud, 50% suurem risk haigestuda jämesoolevähki.

Soolestiku mikrofloorat mõjutavad igapäevane toit ja paljud ravimid

Igal inimesel on ainult talle omane kehatalitlus (füsioloogia), sealhulgas soolemikroobide kooslus. On juba mõnda aega teada, et ülekaaluliste inimeste soolestiku mikroflooral on teatavad iseärasused, mida tuleks kehakaalu korrastamisel arvestada. Sõltuvalt igapäevasest menüüst saab inimene suuresti muuta oma mikrofloora kvaliteeti, suurendades nn heade bakterite arvu kuni 2000 korda. On andmeid, et kui inimene tarbib 50-70 g loomseid valke päevas, on häid baktereid tal sada korda vähem kui neil, kes tarbivad 10-30 g loomseid valke päevas. Seega- liiga palju loomseid valke ei ole hea. Soolestiku mikrofloora heal tasemel hoidmiseks oleks mõistlik pruukida probiootilisi ja prebiootilisi toite vastavalt vajadusele.

Ravimite kasutamise tõttu tekkivate soolestiku mikrofloora tasakaaluhäirete leevendamiseks tuleks kasutada tingimata kõrvuti sünbiootilise toiduga ka neid probiootikume, mida müüakse apteekides.

Kuidas valida omale sobivat probiootikumi?

Allpool on mõned nõuanded, kuid kindlasti tuleb arvestada, et pole olemas testi, mille alusel saaks kindlaks teha probiootikumide individuaalset sobivust. Siin saab teatud määral aidata spetsialisti kogemus ja oskus selgidada, missugune on konkreetselt juhul soolsetiku mikrofloorast tingitud vaevus.

- Efektiivses tootes peaks olema vähemalt kaks bakterite liiki ja nende kontsentratsioon peaks olema vähemalt 109.

- Talvel võib probiootikumikuuri korrata iga kuu tagant. Probiootikumid parandavad immuunsüsteemi seisundit ja aitavad vastu seista nii viirushaigustele kui ka kõhugrippidele.

- Piihappebakteritekuure soovitatakse sageli haigestuvatele lastele

- Probiootikumikuure soovitatakse ka neile, kes põevad tihti kuseteede infektsioone ja kandidoosi.

- Vanemaealistel on seedesüsteemi mikrofloorat vaja tõhustada eriti siis, kui kaebusteks on kõhukinnisus, liigsed kõhugaasid jms.

- Probiootikumide kasutamine kuuridena on näidustatud ka hüpolaktaasia ehk piimasuhkru talumatuse, gluteenitalumatuse, kolesterooliainevahetuse häirete ning ärritatud soole sündroomi korral.

- Mitmete uurimuste järgi on probiootikumide oskuslik kasutamine vähendanud jämesoolevähi riski, kui probiootikumikuuri ajal söödi ka prebiootilisi toitusid.

- Probiootikumide oskuslik kasutamine võib parandada B12-vitamiini imendumist ja on näidustatud, kui probleemiks on aneemia või mõned neuroloogilised vaevused.

Kokkuvõtteks aitavad probiootilised ja prebiootilised toidud koos toidulisanditena müüdavate probiootikumidega tagada head tervist.

Artikkel "Eesti Päevalehe", lisas "Ilu, sport ja tervis"

Tekst: Professor Selma Teesalu