x 
Sinu ostukorv on tühi.

Helicobacter

Kuna ühe definitsiooni järgi öeldakse, et ELU – see on alati surmaga lõppev haigus, siis tuleks tutvustada ka kõige levinumat ohuallikat.

Helicobacter pylor – aeglaselt, kuid kindlalt tappev bakter!

Teateid sellest, et inimese maos on leitud spiraalikujuline bakter, ilmusid juba XX sajandi alguses, kuid nende bakterite roll mao haiguste ja kaksteistsõrmiku ehk duodeenumi haavandite tekkimisel sai tõestatud ja tunnustatud vaid 100 aastat hiljem. 1983. aastaks ei olnud haavandtõve patogenees veel täielikult selgitatud, kuigi ravivõimalused olid juba adekvaatsed. Pöördeliseks kujunes Austraalia teadlaste Warreni ja Marshalli avastus 1983. aastal - maolimaskestas esineb gramm-negatiivne maosoolhappele resistentne bakter Helicobacterpylori, millel on otsene seos gastriidi ja haavandi tekkega.

Järgnevad 22 aastat uuringuid on kinnitanud, et Helicobacter pylori on põhiline patogeneetiline lüli peptilise haavandi tekkes. Oma avastuse eest said Barry J. Marshall ja J. Robin Warren 2005. aastal Nobeli preemia. Tõestades Helicobacter pylori seost gastriidi ja haavandtõvega, on esmakordselt tekkinud võimalus muuta haavandtõve loomulikku kulgu ja ära hoida peptilise haavandi taasteket. Samuti on võimalik hoiduda peptilise haavandi tüsistustest. Seega on esmakordselt tekkinud võimalus patsiendil haavandtõbi täielikult välja ravida. Kaksteistsõrmikuhaavand on limaskesta kahjustus peensoole algusosas. Kaksteistsõrmik ühendab magu ja peensoolt. Kaksteistsõrmikuhaavand tekib, kui maohape hävitab ära osa soole limaskestast. Normaalses seisundis on limaskest maohappe eest kaitstud, kuid mõnikord on kaitse ebapiisav ning teil võib tekkida haavand. Ja just see ülalnimetatud bakter Helicobacter pylori (Hp) on PEAAEGU KÕIKIDE seda tüüpi haavandite põhjustajaks.

Nobeli preemia anti selle bakteri uuringute eest seetõttu, et selle bakteri kirjeldus ja tema rolli selgitamine seedetrakti ülemise osa haiguste arengus on XX sajandi kõige suuremaks saavutuseks gastroenteroloogias (meditsiiniharu, mis käsitleb seedeelundite haiguste diagnoosimist, ravija profülaktikat). Pikkade uuringuaastate jooksul tasapisi avanesid uued probleemide aspektid: 1994 a. Hp oli Ülemaailmse Tervisehoiu Organisatsiooni poolt klassifitseeritud kui obligaatne kantserogeen, nüüd uuritakse Hp infektsiooni ja südame- veresoonkonna haiguste võimalikku sidet.

Hp infektsioon on KÕIGE ENAM LEVINUD krooniline bakteriaalne infektsioon inimesel. Nakatumise sagedus tõuseb koos vananemisega, kuid on märgata olulist vahet arenenud maade ja arengumaade vahel. Esimesed nakatumised toimuvad juba lapseeas, kuid teismelises noorukieas need hüppeliselt sagenevad. Olulist tähtsust omab elamine kitsastes tingimustes, ebasanitaarses olukorras ja madal sotsiaal-majanduslik staatus. Infektsioon võib levida ka ebakvaliteetse veevarustuse kaudu. Helicobacter pylori (Hp) elujõud säilib vees mitu ööpäeva.

Nakatunud isikutel on leitud neid baktereid nii väljaheidetes, süljes kui ka hammastel. Eriti kõrge nakatumissagedus esineb perekondades, kus kellelgi juba on haavandtõbi. Sellistes perekondades on leitud geneetiliselt identsed Hp tüvirakud; analoogne olukord on leitud ka inimeste juures, kes VAID TÖÖTAVAD SAMAS ETTEVÕTTES. See tõendab üheselt, et Hp bakter LEVIB INIMESELT INIMESELE. Inkubatsiooni periood on keskmiselt 6-8 päeva.

Kõige enam uuritud ja ära määratud infektsiooni edasi andmise mooduseks on kontaktne olmeline mehhanism isiklike hügieenivahendite kaudu ja ORAALSEL (suudlemise) teel. Kuna aga suudlusel ja suudlusel on vahe, siis on enam kui tõenäoline, et meie riigis on see haigus noorte hulgas eriti levinud. Järjest rohkem ja rohkem ja järjest nooremad ja nooremad teismelised kiitlevad oma „pordueluga" ja vahetavad „kogemusi", kuidas panna „tatti" ja teha „keelekat". Hügieen seostub neil vaid kosmeetiliste vahendite markidega, mitte puhtuse ja tervise PÕHIMÕTTEGA. Arvestades kaasaja ühiskonna tolerantsust seksi, porno ja pederastia vastu on nüüdseks hakanud suhteliselt massiliselt levima ka teine nakatumise moodus - fekaal-oraalne, kuna inimese väljaheidetes ja ka pärasooles leiduvad haigustekitaja kerakujulised vormid (kokid). Mingil määral on levinud ka andmed haigestumistest lemmikloomade kaudu, kuid need pole eriti täpselt tõendatud. Ja tulemus: Ligi 80% Eesti elanikkonnast kannab oma organismis bakterit Helicobacter pylori

Nakatumise tundemärgid ei erine mitte millegi poolest tavalistest mao või seedevaegustest, st., et nakatumisel EI OLE mitte ühtegi spetsiifilist sümptomit. Põhiliselt annavad haigestumisest märku eri tugevusega valud ja seedehäired (süda on paha, oksendamine, röhatused). Inkubatsiooniperiood, nagu ülal mainitud, on 6-8 päeva, kuid gastriidi endoskoopialised tundemärgid on käes juba 10-ndal päeval. PEALE NAKATUMIST, KUI PUUDUB ANTIBAKTERIAALNE TERAAPIA, SIIS Hp SAADAB INIMESE ELU KUNI SURMAN - OLLES KÕIGILE ÜMBRITSEVAILE PIDEVAKS NAKKUSALLIKAKS.

Hp infektsioon mõjutab soolhappe sekretsiooni ja hormoon gastriini tootmist, kusjuures samal ajal bakter ise ja tema poolt esile kutsutud põletikulisus teevad mao ja kaksteistsõrmiku rohkem tundlikumaks soolhappe mõju suhtes.

Nakatumine kõikidel juhtudel kutsub esile kroonilise gastriidi arengu. Gastriit, mis piirdub vaid mao sissepääsuga (antraalne gastriit) tõstab tunduvalt riski ka kaksteistsõrmikuhaavandi tekkimiseks - see side oli välja selgitatud juba palju aastaid enne, kui avastati Hp roll haavandite tekkimisel. Mõnel inimesel on gastriidist haaratud kogu magu, tekib selle limaskesta atroofia ja asendumine sool epiteelidega - seda seostatakse järgnevalt tekkida võiva maovähiga.

Kuid, mitte kõigil nakatatuil ei arene kaksteistsõrmikuhaavand. Mao limaskesta bakteriaalne koloniseerimine toimub mikroobide kleepumisega epiteelrakkude külge spetsiifilise retseptoorse vastastikuse mõju kaudu. Inimestel 0 veregrupiga tekib rohkem adhesiivseid retseptoreid, kui inimestel AS veregrupiga, seetõttu on 0 veregrupiga inimestel suurem eelsoodumus haavandite tekkimiseks.

Vaatamata sellele, et Hp on laboratooriumites kõrge tundlikkusega medikamentide toimele, on Hp infektsiooniga inimeste ravi küllaltki raske ülesanne; mis vajab spetsiaalseid teadmisi. Hp omab looduslikku resistentsust terve rea antibakteriaalsete preparaatide suhtes. Peale loodusliku, on tal ka esmane ja sekundaarne resistentsus. Esmane resistentsus ilmub kui kohanemisreaktsioon mitmete preparaatide tarbimise ajal, kui ravitakse haigusi, mis pole seotud Hp esinemisega (inimestel, kes tarbivad ükskõik, millisel eesmärgil antibakteriaalseid preparaate). Sekundaarne resistentsus ilmub selle tulemusel, kui ravitakse VALESTI H. Pylori infektsiooni ennast.

Vastavalt Euroliidu Maastrichti lepingule (1996 a.) antihelikobakterite ravi tuleb teha KÕIGILE Hp-positiivsetele haavandtõvega haigetele. Peale selle, ravimine on näidustatud ka noorematele, kui 45 aastastele, kes on haiged gastriidiga ja gastroduodeniidiga, kui analüüs näitab Hp olemasolu. Sama ravi nähakse ette ka haigetele, kellel on funktsionaalsed seedehäired, kuid peale mitmekülgseid uuringuid otsest põhjust ei leita.

Seega:

Hp - bakter on kõvera või spiraalse kujuga ja paljude flagellidega (sabakestega). Teda leitakse maol ohukeste sügavustes ja ka epiteelrakkude pinnal, põhiliselt magu katva limaskesta kaitsva limakihi all. Vaatamata sellisele omapärasele ümbrusele, Hp ei oma konkurente teiste mikroorganismide poolt. Hp elukeskkonna pH on 7, hapniku kontsentratsioon on madal, aga toitainete sisaldus on tema elutegevuseks küllaldane.

Virulentsus

Tänaseks on teada tema mõned virulentsuse faktorid, mis võimaldavat Hp bakteril ümber baseeruda ja rahulikult areneda „peremehe" organismis:

Spiraalikujuline vorm ja suur hulk sabakesi

Adaptatsiooni fermentide olemasolu

Adhesiivsus

Immuunsüsteemi mahasurumine.

Spiraalikujuline vorm - Hp on hästi kohanenud liikumiseks mao lima püdelas kihis, mis võimaldab tal täielikult hõivata kogu limaskest. Peale selle, kestaga kaetud sabakesed võimaldavad tal ruttu liikuda nii maomahlas kui limas.

Adaptatsiooni fermendid. Hp toodab ise fermente - ureaas h katalaas. Ureaas, mis leidub maomahlas, katalüseerib kusiaine süsihappegaasiks (CO2) ja ammooniumi iooniks (NH4 ), mis veel rohkem neutraliseerib pH taset mikroobi vahetus ümbruses ja seega kaitseb Hp bakterit mao soolhappe kahjuliku mõju eest. Sellisel viisil mikroorganism, mis jääb ellu maomahlas, saab tungida mao epiteelpinda katvasse kaitsvasse limakihti. Katalaasi tootmine võimaldab aga Hp-l maha suruda peremeesorganismi immuunsüsteemi tegevust. Need fermendid võimaldavad ka bakteritsiidseid ühendeid muuta endale {Hp) kahjututeks aineteks. Adhesiivsus - Hp võime kinni kleepuda mitmesuguste komponentide külge, aga ka omavahel, luues tugevaid põletikulisi koldeid.

Immuunsüsteemi mahasurumine. Hp stimuleerib peremeesorganismi tootma süsteemseid antikehi, kuid, nagu näitavad uuringute tulemused, suudavad nad maha suruda raku immuunreaktsioone.

Kokkuvõtvalt:

1. Veel kord, ärge rikkuge mõttetute dieetide ja üleliigsete kaalualandamistega oma

seedesüsteemi NIIGI NÕRKA tasakaalu - see annab võimaluse Helicobacter pylori

bakteril teie organismis konkurentsitult peremehetseda.

2. Igasuguste seedeprotsessi häirete mitmekordsel esinemisel TINGIMATA pöörduda

kohe abisaamiseks oma ala spetsialistide poole.

3. Väljaravimata infektsioon - 100%-line ohuallikas kõigile teid ümbritsevatele.

4. Ravimisega venitamine - peamine põhjus mao- ja seedekulgla vähi tekkimisel.