x 
Sinu ostukorv on tühi.

Raskemetallid ja toksiinid

Kokkuvõte MTÜ Stelior Eesti poolt korraldatud konverentsist (31.08.07 - 01.09.07 Tartus) teemal: RASKEMETALLIDE JA MUUDE TOKSILISTE TEGURITEGA SEONDUVAD PATOLOOGIAD, NENDE VÄLTIMINE, TUVASTAMINE JA RAVI. TOIDUAINETE VARJATUD TALUMATUS

Viimastel aastakümnetel on täheldatud hüperaktiivsuse, agressiivsuse, epilepsia, skisofreenia ja autismi kiiret levikut. Tõusuteel on ka mitmete teiste raskete haiguste esinemissagedus, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, sclerosis multiplex, Alzheimeri tõbi, depressioon, fibromüalgia ja muud peamiselt arenenud riikides levinud patoloogiad. Üha rohkem levivad mitmesugused allergiad, samuti toiduainete varjatud talumatus.
Paljusid haigusjuhte saab seostada raskemetallide mürgistuse ja muude toksiliste teguritega. Muuhulgas võivad organismi sattunud raskemetallid või muud toksiinid viia rivist välja seedeensüümid, mis on toidutalumatuse üheks põhjustajaks.
Nüüdseks on hakatud kogu maailmas nende probleemide vastu üha rohkem huvi tundma. Konverentsil esinesid ettekannetega teadlased ja spetsialistid mitmetest riikidest, jagades uuemat informatsiooni raskemetallide mõjust organismile ja ümbritsevale keskkonnale, vaktsineerimise võimalikest kõrvaltoimetest, toiduainetes sisalduvatest toksiinidest, hammaste amalgaamplommidega seonduvatest ohtudest, toidutalumatusest ja muudest mürgistustega seonduvatest tervisehäiretest, samuti nende vältimise, diagnoosimise ja ravimise võimalustest.

Prof. André Picot ja prof. Maurice Rabache Prantsusmaalt käsitlesid rakemetallideks nimetatavate metallide keemiat, rääkisid nendest lähtuvatest ohtudest tervisele ja keskkonnale, elavhõbeda toksikoloogiast, toiduainete osast saasteainete ja eriti raskemetallide mürgistuste puhul.
Prof. André Picot on Prantsusmaa Keemilise Riski Ennetusüksuse looja ja teadusuuringute direktor, Pariisis asuva Toksikoloogia Ühingu president, Euroopa Liidu töökeskkonna järelvalve ekspert. Prof. Maurice Rabach on toiduahela nakatumist käsitleva Euroopa Liidu ekspertide komisjoni liige.
CAS Registris on kirjas 31 miljonit keemilist ühendit, Euroopas on registreeritud 2 miljonit kommertskemikaali, igal aastal paisatakse turule 500 - 1000 uut keemilist ainet. Iga kemikaal või ksenobiootikum võib, sõltuvalt annusest, muutuda elusorganismile toksiliseks.
Elavhõbe (Hg) koosneb mitmest keemilisest liigist: elementaarne elavhõbe, katioonelavhõbe ja katioonmetüülelavhõbe, millest viimased kaks on otsesed toksilised ühendid, mis ründavad bioloogilisi molekule (valgud, DNA), blokeerivad valkude tioolrühmasid, on bioakumuleeruvad, suure keemilise afiinsusega väävlile (S) ja selle redutseeritud liikidele (sulfiidid, tsüsteiini tioolrühm, glutatioon ja selle väävlit sisaldavad valgud) ning ainult toksilise mõjuga.
Nii elavhõbe (Hg), plii (Pb) kui kaadmium (Cd) on toksilised jälgelemendid, nad on metallid, millega kokkupuude isegi väga väikestes kogustes on inimese tervisele ja keskkonna harmoonilisele arengule kahjulik, nende kasutamist ja keskkonda paiskamist tuleks kiiresti piirata, kui tahame säilitada inimkonda.

Boyd Haley Kentucky Ülikoolist USA-st on veenvalt näidanud, et katioonmetüülelavhõbedaga tekkinud mürgistuse tagajärjed on täpselt samasugused nagu autismipuhused sümptoomid: mikrotuubulite desorganisatsioon, oksüdatsiooni suurenemine, erinevate neuromediaatorite tasakaalu häirumine, ajuneuronite demüelinisatsioon. Oma 2007.a. aprillikuus ilmunud teadusartiklis püstitab ta lausa hüpoteesi, et elementaarne elavhõbe, orgaanilised elavhõbeda ühendid jt aju-vereringe barjääri läbivad toksikandid, millele reageerivad tiooltundlikud ensüümid, on Altzheimeri tõve etioloogiliseks faktoriks. Siin mängivad rolli ka teised raskemetallid, nagu plii ja kaadmium, mis toimivad sünergiliselt, suurendades mitmekordselt metallilise elavhõbeda ja orgaaniliste elavhõbedaühendite, nagu tiomersaali toksilisust. See hüpotees seletab ka ära geneetilise eelsoodumuse, mis annab puuduliku kaasasündinud detoksifikatsioonivõime - elavhõbeda jt tioolreaktsiivsete toksikantide tsentraalsest närvisüsteemist eemaldamise võime.
 

Marie Grosman rääkis põhjalikumalt sellest, mida võib kaasa tuua sünnieelne ja sünnijärgne kokkupuude elavhõbedaga. Elavhõbe on võimas neurotoksiline aine, see läbib platsenta ja jõuab loote ajju. Areneva loote aju on väga vastuvõtlik ka väga väikeste koguste suhtes, elavhõbeda akumulatsioon platsentasse ei ole kahjutu, tuues kaasa selle organi töö häirumise, mis on tagajärgederohke loote arengule (aminohapete väiksem läbipääs loote suunas, O2 väiksem tarbimine, hattude membraani voolavuse vähenemine) ja platsenta talitlusele (platsenta ensümaatilise aktiivsuse ja seega ka selle ainevahetuse häirumine, platsenta hormonaalse aktiivsuse muutused).
Anorgaanilise elavhõbeda kontsentratsioon nabaväädis on korrelatsioonis ema amalgaamide arvuga ja kala tarbimisega. Ema vere Hg on halb loote elavhõbedaga kokkupuute näitaja, nabaväädi vere Hg on aga hea näitaja. Enneaegse sünnituse oht suureneb koos nabanööris sisalduva elavhõbeda kontsentratsiooniga: oht on 5,3 korda suurem naistel, kellel on rohkem kokkupuuteid Hg-ga. Naised, kes sünnitavad enne õiget tähtaega (<35 n), omavad keskmisest suuremaid Hg koguseid juustes. Loote organite Hg sisaldus on annussõltuv ema amalgaamtäidiste arvuga eriti maksas ja neerudes.
Esineb väga suur korrelatsioon amalgaamide arvu ja rinnapiima Hg sisalduse vahel. On ka püstitatud hüpotees, et väga varajane Hg imbumine ajju tõstab neurodegeneratiivsete haiguste riski.

Dr. Bernard Fillettaz Šveitsist rääkis hammaste amalgaamtäidistega seonduvatest probleemidest, nende turvalisest eemaldamisest ning alternatiivsetest hambaravimaterjalidest. Ta tutvustas Steliori protokolli hambamalgaamide turvaliseks eemaldamiseks. See hõlmab spetsiaalse varustuse kasutamist, enne ja pärast protseduuri toidulisandite tarbimist. Enne protseduuri on tarvis võtta hommikul 4 -6 aktiivsöetabletti (alternatiivina taimseid sorbente) ning vahetult enne protseduuri 4-6 aktiivsöetabletti (alternatiivina taimseid sorbente) koos 2 seleeniampulliga (loputada suu ja neelata alla). Peale amalgaami eemaldamist tuleb suu loputada 2 seleeniampulliga ning see välja sülitada. Kohe pärast ravi lõppu võtta sisse 4 - 6 aktiivsöetabletti (alternatiivina taimseid sorbente) ning 4 - 6 aktiivsöetabletti (alternatiivina taimseid sorbente) hambaravi järgsel õhtul.

Dr. Michel Georget Prantsusmaalt juhtis tähelepanu vaktsineerimise varjukülgedele, sellele, et on võimatu hinnata vaktsineerimistüsistuste sagedust nendest ebapiisava teavitamise ja praktiliselt puuduvate spetsiifiliste epidemioloogiliste uuringute tõttu. Näiteks immunoloogilise haiguse puhul peaks etioloogiline uuring alati hõlmama vaktsineerimisi kuu aega enne haigusnähtude tekkimist.

Konvrentsil näidati dokumentaalfilmi Minamata katastroofist, maailma suurimast ökokatastroofist, mis on dramaatiline tunnistus elavhõbeda toksilisest toimest elule. See näitab, mis juhtub, kui keemilisi aineid kasutatakse majanduslikel põhjustel vaatamata eeskirjadele ja teaduslikele kinnitustele selle mürgisusest. Niisugune massiline ja äge mürgitamine paneb tavaliselt inimesi reageerima, aga väikeste kogustega ja krooniline, pidev mürgitamine jääb tähelepanuta.
1932. aastal hakkas Shiso firma tootma Minamata lahes keemilisi väetisi. Tehasest väljutati tootmises kasutatud elavhõbe vette, see nakatas vaikselt merevee koos kalade, molluskite ja karploomadega. Sealne elanikkond toitus aga põhiliselt mereandidest. Esimesed 20 aastat ei toimunud midagi märgatavat. 50ndate alguses ilmnesid esimesed sümptomid. Kõigepealt haigestusid kassid, kes toitusid kalajäätmetest, mis olid eriti elavhõbeda poolt saastatud. Kassid värisesid, olid hirmunud ja jooksid karjade kaupa merre ennast uputama. Inimesed arvasid, et loodus on ”hulluks läinud” ja võtsid seda kui halba ennet. 1956. aastal tekkisid esimesed sümptomid ka inimestel: krambid, nägemise-kuulmise kadu, tasakaaluhäired, kesknärvisüsteemi pöördumatud kahjustused, paljud tundsid suurt väsimust jne. Hiljem tekkisid degeneratiivsetele haigustele omased sümptomid: naised hakkasid sünnitama väärarengutega beebisid (näide sellest, et elavhõbe võib muuta kromosoome ja viia tasakaalust välja geneetilise süsteemi). See ”haigus” levis eriti kaluri peredes.
Algul kahtlustati epideemiat, viirushaigust. Kolme aasta pärast leidsid arstid ja teadlased põhjuse ning avalikustasid selle. Tehas aga saastas lahte edasi. 60ndatel hakkasid kalurid ise protestima ja alles 1968. aastal tehas suleti. Kuigi kõigile oli teada, et elavhõbe mürgitab seda lahte, töötas Shiso tehas veel 10 aastat edasi enne lõplikku sulgemist….

Ühingu Stelior presidendi Elke Arodi kommentaar juhtunule: ”Iga kord, kui ma näen analüüside tulemusi meie ühiskonna lastel, mis kinnitavad raskemetallimürgistust, mõtlen ma sellele loole. Mida aeg edasi läheb, seda enam ma kardan, et taoline katastroof kordub. Kõik koostisosad on juba olemas, tuleb vaid silmad avada ja neid märgata”.

MTÜ Steliori president Elke Arod Šveitsist on aastate jooksul välja kujundanud oma toitumisteraapia meetodi – Delta-6-Desaturase meetodi.
Autism, hüpo- ja hüperaktiivsus, õpiraskused, tähelepanu puudulikkus, düsleksia, meeleolu muutused, vägivaldsus, juveniilne depressioon, enesekindluse puudus, erinevad autistlikud häired on järjest enam levinud probleemid. Raske on elada lapsega, kes kannatab nende probleemide all, nii pereringis kui ka tutvusringkonnas: pere puutub kokku arusaamatuse ja sallimatusega. Kõik need sümptomid ja häired tulenevad neurotransmitterite neurobiokeemilise toimimise puudusest ja kõikide nende probleemide puhul on abi ainevahetuse korrigeerimisest. Oluline on iga lapse ja täiskasvanu puhul läbi viia individuaalne toitumise muutus, et tasakaalustada keha toimimist ja käivitada puhastusorganite töö. Tulemused sõltuvad vanusest, patoloogia kestvusest, ravimite poolt tekitatud kahjustustest ja organismi eripäradest.

Väga sageli on tegemist erinevate toiduainete talumatusega, kõige sagedamini piima ja gluteeni talumatusega. Enamasti leiab nende isikute uriinist opioidseid peptiide, mis tulenevad halvasti omastatud piimakaseiinist ja tervaviljagluteenist. Piima ja piimatoodete mitteomastamisega on seotud sageli järgmised probleemid: piimakoorikud, kandidoos, dermatoosid, kõõrdsilmsus, liighigistamine, kõrva-nina-kurguhaigused (otiidid, sinusiidid farüngiidid) ja hingamisteede haigused (astma, bronhiidid), aftid, kõhulahtisus, epilepsiahood, erinevad allergiad (ka ehete, õietolmu, koera ja kassi sülje jne), depressioon, põletikulised haigused, (reuma, artriit, artroos), tursed, fibromüalgia, krooniline väsimus, ülekaalulisus jne. Gluteeni mitteomastamisega on sageli seotud kooliprobleemid, düspraksia, düsleksia, tähelepanuhäire, hüpo- ja hüperaktiivsus, suhtlemise probleemid, vägivaldsus, erinevad autismi vormid (kõnega või kõne puudumisega), tikid, obsessiiv-kompulsiivne häire, autoagressiivsus, unehäired, krooniline väsimus, soolestikuprobleemid (gaasid, kõhukinnisus, tsöliaakia, Chroni tõbi), soolestiku kartsinoomid, skisofreenia, jne

Annely Soots Eestist andis ülevaate MTÜ Stelior Eesti tegevusest ja toitumistreaapia tulemustest. Väga sageli on tegemist erinevate toiduainete talumatusega, kõige sagedamini piima ja gluteeni talumatusega. Enamasti leiab talumatuse all kannatavate isikute uriinist opioidseid peptiide, mis tulenevad halvasti omastatud piimakaseiinist ja teraviljagluteenist.

Prof. Massimo Montinari ja dr. Antonella Costi rääkisid Itaalias läbi viidud vaatluslikust uuringust ”Autistliku sündroomi ravi homotoksikoloogilise meetodi ja toitumise abil“. Gluteen ja lehmapiim omavad olulist rolli subkliiniliste entsefaliitide puhul ja nende välistamine toidus toob kaasa märgatava kliiniliste sümptomite paranemise. Uurimuses vaadeldi 1468 patsienti, kellel oli autistlik sündroom (vanuses 2 - 40 aastat). Neid jälgiti vahemikus jaanuar 1996 - jaanuar 2006. Nad järgisid homotoksikoloogilist- ja toitumisravi, mida tuntakse nn Montinari meetodi nime all.
Selle uuringuga tõestati ka toiduainete toksilisuse ja hüperaktiivsuse ning farmakoresistentsete epilepsiate vaheline seos, see, et soolte immuunsüsteemi häired võivad häirida toitainete omastamist, tuues kaasa erinevaid soolesündroome koos tsüstokiinide produktsiooniga, mis omakorda toovad kaasa kesknärvisüsteemiga seotud sündroome. Tsütokiinid põhjustavad tihedat korrelatsiooni toiduainete talumatuse ja autismi, hüperaktiivsuse ning farmakoresistentsete epilepsiate vahel. Pärast 6 kuud kestnud ravi suurenes tähelepanu, kooli tegevusest osavõtt, paranes suhtlemine pere ja lähikondlastega, vähenesid stereotüübid. Suurenes positiivne vastus rehabilitatsiooniteraapiatele. Pärast 18 kuud kestnud ravi ilmnes 85% haigetel käitumise ja psüühika valdkonnas paranemine koos autonoomse ja järjest suureneva sõnavaraga.

Prof. K.L Reichelt Oslo Ülikooli Pediaatrilise Uurimise Instituudist on pikka aega uurinud uriini opioidseid peptiide. Lapsepõlve pervasiivse arenguhäire puhul on võimalik demonstreerida peptiidide ja peptiidisarnaste spetsiifiliste ühendite hulga tõusu uriinis. Reichelti uurimisgrupp on leidnud autistidel gluteeni- ja kaseiinivaba dieedi tulemusena pärast esimest ja teist aastat selge statistilise alanemise käitumuslikus patoloogias. Tugev regressioon esines nendel, kes katkestasid dieedi, muutused puudusid dieedil mitte olnud kontrollgrupil. See näitas selgelt, et dieet on efektiivne. Kuna neuroaktiivsed peptiidid on nende varajasel ilmnemisel pikaajalise mõjuga, paljud opioidid omavad troofilist mõju ning on epileptogeensed, arvab ta, et on oluline alustada dieediga nii ruttu kui võimalik.
 

Paul Shattock Inglismaa Sunderlandi Ülikooli Autismiuuringute Üksusest juhtis kuulajate tähelepanu autismi seosele soole bakteriaalsete ja viiruslike infektsioonidega. Kõik uurijad, kes on üritanud vaadelda soolestiku mikroorganisme Autismi Spektri Häirete (Autism Spectrum Disorders (ASDs)) all kannatavatel inimestel, on andnud teada ebanormaalsetest bakterite kooslustest. Näib ebatõenäoline, et niisugused kõrvalekalded oleksid ASD-de esmaseks põhjuseks, kuid pole kahtlust, et need vallandavad või vähemasti raskendavad teatavaid sümptome, ning et sageli, kui mitte alati, on vajalik neid hälbeid korrigeerida.
 

Dr. Robert Nataf juhib Pariisis asuvat eralaborit, mis on orienteeritud toitumise ja vananemise uuringutele. Mõned aastad tagasi võtsid temaga ühendust autistlike laste lapsevanemate ühingud, kes soovisid luua, leida ja arendada oma lastele uusi ravivõimalusi. Selle tulemusel töötas dr. Nataf välja lihtsad bioloogilised analüüsid, mis võimaldavad avastada ja hinnata autismiga seotud olulisi bioloogilisi häireid.

Prof. Carmelo Rizzo Itaaliast rääkis oma uuringust, mis teostati ajavahemikus 2000-2006, kus uuriti dieedi mõju ühes autistilise spektriga laste grupis. Uuring põhines eliminatsioonidieedi kasutamisel mittetalutavate toitude, eriti gluteeni ja piima osas. Kliinilised tulemused saadi dieedi ja toitumisteraapia koosmõjus, mineraalainete manustamise ning seenevastase teraapiaga. Eesmärk oli näidata, kuidas niisugune teraapia meetod võib olla kasulik muutuste saavutamisel käekirjas, sõltumatus keelekasutamises, käitumises, suhetealastes ja kognitiivsetes oskustes ning sõnavaras. Aastal 1982 tõid prof. M. Mandatori, prof. C. Rizzo ja dots. E. Lauletta tsütotoksilise meetodi Itaaliasse, andes sellele nimeks Cytotest®. Nende esimeseks eesmärgiks oli muuta see metodoloogia hõlpsasti korratavaks ja senisest usaldusväärsemaks. Prof.Rizzo tutvustas konverentsil seda testi. Nimetatud testiga teostatavaid toidutalumatuse uuringuid rahastab Itaalias ka haigekassa.