x 
Sinu ostukorv on tühi.

Kõrge vererõhk

Kõrge vererõhk – arteriaalne hüpertensioon

Vererõhuks nimetatakse rõhku, mida veresoontes voolav veri avaldab veresoonte seintele. Selle mõõtmiseks kasutatakse täispuhutavat mansetti, mis asetatakse õlaverre ümber ja on ühendatud rõhumõõtmise aparaadiga. Mõõtmistulemuseks saadakse kaks arvu, näiteks 120/80. Esimest väärtust nimetatakse süstoolseks vererõhuks, kuna see näitab vererõhku südamelöögi ajal (süstolis); teist nimetatakse diastoolseks vererõhuks, kuna see näitab vererõhku hetkel, mil süda puhkab (diastolis). Vererõhu mõõtühik on millimeeter elavhõbedasammast. Kõrgenenuks peetakse vererõhku, kui see ületab 140/90 mm Hg.

Miks vererõhk kõrgeneb? Kujutle, et sa kastad oma aeda. Kui sa kraani lahti keerad või vooliku purskeava vähendad, tugevneb vee surve. Sama peab paika vererõhu puhul: kui suureneb verevoolu kiirus või aheneb veresoone valendik, tõuseb vere rõhk.

Millised tegurid vererõhu kõrgenemist mõjutavad? Neid on üsna palju: endast sõltumatud tegurid ja endast sõltuvad tegurid.

Endast sõltumatud tegurid

Asjatundjate sõnul on suurem risk kõrgvererõhktõppe haigestuda nendel, kelle suguvõsas juba esineb seda haigust. Statistika näitab, et identsetel kaksikutel tekib hüperdensioon sagedamini kui erimunakaksikutel. Üks uurimus räägib: „arteriaalset hüperdensiooni põhjustavate geenide kaardistamisest”. See kõik näib kinnitavat pärilikkuse osa kõrge vererõhu tekkes. Samuti on teada , et kõrgvererõhutõve rik on suurem vanemas eas ning mustanahalistel meestel.

Endast sõltuvad tegurid

Jälgi oma toiduvalikut! Sool (naatrium) võib vererõhku tõsta – eriti diabeetikutel, neil, kellel on diagnoositud raskekujuline hüperdensioon, eakatel inimestel ja mustanahalistel. Kõrge lipiidide sisalduse tõttu veres võib kolesterool ladestuda veresoonte seintele (ateroskleroos), ahendades veresoonte valendikku ja tõstes vererõhku. Kui kehakaal ületab ideaalkaalu kolmandiku võrra, on see kõrgvererõhktõve riskitegur. Uurimused näitavad, et suurem kaaliumi ja kaltsiumi tarvitamine võib vererõhku langetada.

Suitsetamine on ateroskleroosi, diabeedi, südameinfarkti ja ajuinsuldi riskitegur. Seega on suitsetamine ja kõrge vererõhk ohtlik kombinatsioon, mis võib põhjustada südame veresoonkonna haigusi. Kuigi üheseid tõendeid pole, võib kofeiin – mida leidub kohvis, tees ja koolajookides- ning emotsionaalne ja füüsiline stress kõrgvererõhktõbe raskendada. Lisaks on uurijad seisukohal, et rohke või krooniline alkohoolsete jookide tarvitamine ning vähene kehaline tegevus võivad vererõhku tõsta.

KÜSITLEN ENNAST

JAH

EI

ma söön enamasti väherasvast toitu

 

 

ma söön enamasti vähesoolaseid toite

 

 

ma söön iga päev juurvilju, puuvilju, marju

 

 

ma söön harva rasvaseid kooke ja saiakesi

 

 

ma kasutan taimerasva ja toiduõli

 

 

ma liigun iga päev vähemalt pool tundi

 

 

ma ei suitseta

 

 

ma ei joo ülemäära alkoholi

 

 

ma puhkan ja lõõgastun küllaldaselt

 

 

ma olen tavaliselt heas meeleolus

 

 

ma oskan stressiga toime tulla

 

 

ma tean oma vere kolesteroolinäitu

 

 

ma tean oma vererõhunäitu

 

 

minu kehakaal on normis

 

 

 

Mida rohkem on

JAH-vastuseid, seda parem südamele.

EI-vastused näitavad, mida saaks muuta pare­maks.

Kõike ei tarvitse muuta kohe ja korraga. Alustada tasuks sellest, mis tundub kõige lihtsam.

Kahjulik ja kasulik toit

HEAD ARVUD

SOOVITATAV NÄIT

 

PULSS

rahuolekus kuni 80 lööki/min

 

 

VERERÕHK

alla 130/85 mm Hg

 

 

KOLESTEROOL

alla 5,0 mmol/l

 

 

VERESUHKUR

alla 5,5 mmol/l

 

 

VÖÖÜMBERMÕÕT

naistel alla 88 cm

 

meestel alla 102 cm

 

 

KAAL

kehamassindeks* 19–25

 

kaal (kg)

 

*kehamassiindeks =

 

pikkus (m) x pikkus (m)