x 
Sinu ostukorv on tühi.

Dermatiit

Dermatiit on naha pindmise osa põletik, üks kõige tavalisem ja kõige sagedamini esinev nahahaigus. Tekib mõne ärriti või allergeeni sattumisel nahka kohe, mõne tunni pärast või päeva jooksul pärast kontakti. Haigus avaldub ühetaolise nahalööbena, nt punetuse või villikestena.

Kontakt dermatiit ehk kontakt ekseem. Paikneb peamiselt kätel ja on kergesti ravitav. Esineb inimestel kes töötavad tööstusel, või üldse kes puutuvad kokku allergeenidega, nahka ärritavate ainete ja veega.

Atoopiline dermatiit ehk nahapõletik e nummulaarne ekseem jne. Selle põhjus on ebaselge, kergemini tekib kuiva naha korral. Haiguse kulgu võivad halvendada bakteritest tingitud põletik, kuiv õhk ja keemilised traumad. Sagedamini haigestuvad 50–80-aastased mehed ja keskmise ea aastased naised. Nummulaarse ekseemi korral on tavaliselt inimese üldine enesetunne hea. Ulatusliku lööbe korral on probleemiks nahasügelus ning sellest tingitud magamatus. Kolded paiknevad alajäsemetel, kehatüvel, käsivartel ja sõrmedel. Esimene kolle võib tekkida putukahammustuse, põletuse või naha keemilise ärrituse piirkonda ja olla ühepoolne. Edaspidi tekivad kolded mujal jäsemetel või kehatüvel. Esimesena ilmuvad nahale väikesed turselised sõlmekesed, mis lühikese aja jooksul laatuvad 4–5-sentimeetrise läbimõõduga mündikujulisteks naastudeks. Naastud on punetavad ja nende pinnal on rohkelt õhukeseseinalisi villikesi, hiljem koorikuid. Aegamööda villikeste teke väheneb ning esiplaanile jääb ketendus. Sageli algab paranemine kolde keskosast, samal ajal kui kolle perifeerses suunas laieneb – nii kujunevad rõngakujulised kolded. Kui kõik ägedad nähud on möödunud, jääb nahale kuiv ketendav naast. Haigus on taastekkiv, kergemini tekivad ägenemised külmal aastaajal.