x 
Sinu ostukorv on tühi.

Surnud arstid ei valeta

Sissejuhatus

Tuntud ameeriklane, doktor Joel Wallach (veterinaar, naturopaat) (Nobeli kandidaat 1991 a. – autobiograafia: http://www.longevitylibrary.com/article/201.htm) peab tõepoolest sellenimelisi seminare. Järgnev on tõlge ühest tema seminarist, mida Dr Wallach pidas Soomes.

See artikkel on kirjutatud vaid selleks, et saaksid osa selle arsti seminarist, kelle üle on nii palju vaieldud…

Huvitavat lugemist!

(See, mida te siit loete, võib täielikult ümber lükata Teie ettekujutuse kaasaegsest meditsiinist ja muuta radikaalselt Teie ja Teie lähedaste elukäiku.)

Dr. Joel Wallach jutustab.

Kasvasin 50-ndatel oma vanemate farmis, St. Louisi krahvkonnas. Kasvatasime lihaveiseid ja et see oleks tulus, siis kasvatasime ise ka loomasööda: maisi, sojaube ja heina. Meil oli veoauto, mis tõi veskist jahvatatud loomasööda meile kohale. Me lisasime sinna kottide viisi vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Sedasi me valmistasime ette sööta vasikatele. Kuue kuu pärast võis need lehmad müüki panna. Tegime nende seas valiku ja jätsime parimad loomad endale.

Noorukieas olin kõigest huvitunud, mida lehmadega tegime. Olin väga imestunud, et me ise ei tarvitanud mingeid vitamiine ega mineraalaineid. Küsisin selle kohta isalt, aga tema meelest pidin ma olema vait ja sööma tänulikuna seda, mida sain.

Peale seda ei ei julgenud ma rohkem enam midagi uurida.

Kui sain vanemaks, otsustasin saada agronoomiks ja ma astusin pöllumajanduskooli – Missouri ülikooli, School of Agriculture`i. Selle lõpetades sain kõrgema teadusliku kraadi loomakasvatuse ja toitlustuse alal ning madalama kraadi loomasööda, põllukultuuride ja mullateaduse valdkonnas.

Siis ma sain loomaarstiks. Selles koolis sain vastused oma paljudele küsimustele. Me õppisime ära hoidma ja ravima loomade haigusi, sest meil ei olnud kasutusel paljusid ravimeid, meil ei olnud Blue Cross’i, meil ei olnud Medicare’i ega ka Hillaryt (president Bill Clintoni naine), kes tegeleb USA kindlustusorganisatsiooniga, mis meid kontrollib. Kui tahad põllumajanduses raha teenida, peab olema kõigest teadlik ja tuleb teha tublisti tööd toidu ja toidulisanditega.

Räägin järgnevast perioodist lühidalt. Siirdusin pärast loomaarsti koolitust Aafrikasse ja olin seal kaks aastat.

Minu noorukiea unistus täitus ja ma sain need aastad olla nagu Frank Buck. Ma sain töötada koos Marlin Perkins’iga, paljud teie hulgast teavad, kes ta on, mäletavad teda tema raamatute järgi. Ta on tõeline härrasmees. Peale seda kahte aastat, mis ma veetsin koos elevantide ja jõehobudega, küsisid minult inimesed, kas ma olin suurte või väikeste loomade arst. Pidades silmas neid suuri loomi, vastasin, et ma olin eriti suurte loomade arst.

Kahe aasta pärast sain kutsega tulla tööle Saint-Louise’i loomaaeda. Nad küsisid, kas ma tahaksin minna nende juurde tagasi. Nad olid saanud 7.5 miljoni dollari suuruse toetuse The National Institute for Health`ilt (Rahvuslik Tervishoiuinstituut) projekti jaoks. Neil oli vaja veterinaari, kes uuriks loomulikku surma surnud loomi. Rõõmustasin selle pakkumise üle ja siirdusin sinna tagasi. Seejärel hakkasin lahkama mitte ainult St. Louis’i loomaaiast, vaid ka Chicago Brookfield’i, New York`i Bronk’i, The National, Los Angelesi jne. loomaaedadest toodud loomi. Minu kohustuste hulka kuulus mitte ainult loomulikku surma surnud loomade lahkamine vaid ka isendite otsimine ja jälgimine, kes on eriti tundlikud keskkonna saastatuse suhtes. See toimus 60-ndatel aastatel, siis me hakkasime aru saama saastumise, ökoloogiliste probleemide ja katastroofide mõjust. Keegi ei teadnud, mida peaks õieti ette võtma. Minu ülesandeks oli leida selline loomaliik, mis oleks kõigele sellele eriti tundlik. Põhimõtteks oli neid kasutada samal viisl nagu söekaevurid kasutasid kanaarilinde, hoiatamaks metaanigaasi vöi süsinikmono-oksiidi eest. Lind oli nõrgem ja suri esimesena. See andis töölistele võimaluse jõuda kaevandusest välja enne selle lõhkemist või lämbumist.

12 aasta jooksul tegin 17 500 lahkamist 445 eri loomaliigile ja ka 3 500 inimesele, kes elasid loomaaia ligiduses ja olid mõjutatud sama keskkonna saastumise poolt.

Minule selgus, et kõik loomulikku surma surnud loomad ja inimesed surid toitainete puuduse tagajärjel.

See paelus mind väga ja ma mõtlesin lapsepõlvekodu vasikate peale. Kas see pole mitte imelik? Kõik surevad toitainete puuduse tagajärjel. Keemiliste ja biokeemiliste analüüside tulemused näitasid dokumentaalse täpsusega, et loomulik surm leiab aset vale toitumise tagajärjel.

Ma kirjutasin 75 teaduslikku artiklit, koostööna 8 raamatut ja ühe õpiku. Olin kindel, et õpilased kasutasid minu raamatut vaid uksekiiluna. See teema ei huvitanud tõeliselt kedagi. Olin mitu korda TV-s, esinesin 1 700-s eri ajaleheartiklites, abistasin ajakirju ja mitmeid kohalikke TV-saateid, aga 60-ndail ei olnud mitte keegi huvitatud toitumisest. Peale seda läksin uuesti koolipinki ja minust sai arst. Nüüd saan kasutada inimestest patsientide puhul kõiki neid teadmisi, mida õppisin loomaarstina. Mul on piiritult hea meel, et see toimib. Veetsin 12 a. üldarstina Oregonis. Täna õhtul tahan jagada teiega sealõpitut. Kui te võtate siit kaasa 10 % sellest, mida kuulete, kaitsete ennast paljude ebameeldivuste ja kannatuste eest, hoiate kokku suurel hulgal raha ning pikendate oma elu mitmete aastate võrra.

* * *

Ei ole võimalik saada seda kõike – tervist ja pikka iga – kui elad edasi vanaviisi. Tuleb teha teatuid asju ja esimeseks pean Sind veenma selles, et see on tõesti kõike seda väärt.

Pikaealisuse geneetiline potentsiaal on 130 – 140 a.

Maakeral on 5 eri kultuuri, kus inimesed elavad umbes 130 – 140 aastaseks.

Lääne Hiinas elavad tiibetlased said kuulsaks 1934 a. James Hiltoni tuntud raamatu “The Lost Horizon” (Kaotatud horisont) põhjal. Sellest tehti film 1937a. Soovitan, et vaatate seda kolmetunnilist filmi, kui teil on aega. Paberite järgi on kõige vanemaks elanud inimene keegi arst Li, Hiinast, Tiibeti piiri äärest, aga seda asja on kindlasti veidi liialdatud. Kui ta oli 150 aastane sai ta Hiina keisrilt tõendi, et ta on sündinud 1677 ja oli seega 150 aastane. Kui ta sai 200 aastaseks sai ta uue tõendi. Räägitakse, et ta suri 256 aastasena. Sellest kirjutati London Timesis 1933 a. Ehkki oli ta ainult 200 aastane – aga on ju seegi märgatav iga. 1967. aastal tehti uus värviline film, nimega “Shangri-Li”.

Ida-Pakistanis elab rahvas, keda tuntakse nimega ’’hunza(d)’’. Need inimesed on tuntud oma pikaealisuse poolest ja neil on väga hea tervis.

Endises Nõukogude Liidus elavad georgialased (grusiinlased), kes said tuntuks seoses jogurtiga. Sealsed armeenlased, abhaaslased ja aserbaidžaanlased elavad täis elujõus 120-140a.

1973. a. “National Geograficu” jaanuarikuu numbris oli eriline artikkel inimestest, kes elavad 100 a. või üle selle. Artikkel oli varustatud suurepäraste illustratsioonidega. Ajakirjas oli eriti peeneid pilte. Hästi on mulle meelde jäänud üks vana naine. Ta oli 136 a., istus kiiktoolis sigar ühes ja viinaklaas teises käes. Ta ei olnud vanadekodus, vaid sai ise hakkama ja tundis oma elust rõõmu. Pilte on ka neist, kes tähistasid oma kõrget iga. Kolmas pilt, mida hästi mäletan, oli vanast mehest, kes kõrgel Kaukaasia mägedes Armeenias, väikest transistorraadiot kuulates korjas teelehti. Ristimise- ja sünnitunnistuse järgi oli ta 163 a., sel ajal vanim elav inimene.

Maa läänepoolkeral Equadoris on Andides rahvas, nimega Wilcobamba indiaanlased ja Titicaca-järve rannal Peruus teised indiaanlased. Usutakse, et nad võivad elada 130 – 140 a.

Nigeerias oli pealik, kellel 126 a. vanuses olid kõik hambad alles ja üks tema naistest rõhutas, et tal toimisid ka muud organid hästi.

1933. a. suri Süürias 133 a. vanuses üks mees ja ta pääses Guinnessi rekordite raamatusse. Põhjuseks ei olnud tema kõrge iga, vaid see, et ta sai isaks üheksas kord peale 80-ndat eluaastat. Iga lapse kandmise aeg on 9 kuud, sellele lisandub rinnaga toitmine ja iga lapse vahe oli aasta, siis järelikult sai ta isaks peale 100-ndat eluaastat. Ta sai isaks, olles üle 100 aasta vana… Niisiis, kõikidel on lootust!

Mais suri USA vanim inimene, Margaret Skeetch, 115 a., aasta peale kukkumist ja sellele järgnenud tüsistustesse. Seega ta suri toitainetepuudusesse, sest tal oli osteoporoos, ehk luuhõrenemistõbi. Ta suri kaltsiumi puudusesse. Tal ei olnud südameviga, diabeeti, vähki või muid terviseprobleeme, kuid tal ei olnud piisavalt kaltsiumi. Tema tütar rääkis, et tal oli olnud enne surma suur magusaisu. See on haigus, mida kutsutakse ’’picaks’’. Räägin sellest hiljem lähemalt. Sellele on omane võimas šokolaadi ja suhkru isu ja see on seotud kroomi ja vanaadiumi puudusega.

Nov. 1993. a. tuli kolm paari inimesi välja kunstlikust isolatsioonist, “Domest’ist’’, kus nad olid olnud 2 a. Nad olid söönud seal endakasvatatud täiuslikku toitu ja hinganud uuesti puhastatud õhku. Neil oli olnud puhas vesi ja mürgita toit. Peale isolatsiooni uurisid neid Los Angelese California Ülikooli meedikud-gerontoloogid. Kui kõik andmed olid kantud arstiteadlikult programmeeritud arvutitesse, saadi vastuseks, et sel viisil jätkates oleksid nad võinud elada 160 a.

See kõik tõestab meile, et ei ole üldsegi võimatu elada isegi 140 a.

Ameeriklase keskmine eluiga on 75,5 a. Arstid elavad keskmiselt ainult 58 a. Kui tahad elada vastavalt andmetele 20 a. kauem, ei tasu hakata arstiks. Kui tahad elada 120-140 a., tuleb keskenduda kahele asjale. Nr. 1 on see, et väldiksid elu salajasi lõkse, et ei astu maamiini peale, sest siis jääd oma elust ilma. Või kui näiteks suitsetad ja jood liiga või jooksed mustades riietes pimedal ööl keset kiirteed, siis võidakse Sinust üle sõita. See tundub küll meeletuna aga siiski on paljusid, kes tapavad end nii meeletul moel. Ameerikas on kümneid tuhandeid, kes teevad igal aastal nii.

Viimane soovitus, mille annan maamiinide hoiatuse kõrval ja täiesti tõsiselt, on: väldi arsti juurde minemist nii palju, kui see on vaid võimalik!

Seda üleskutset toetab ka Ralph Naderi rühma 1993. a. jaan. artikkel. (Ralph Nader on jurist, kes tegeleb tarbijate silmaringi laiendamisega Ameerikas). Võimas 100 lk. uudisteartikkel, mis põhineb 3 a. surmakuulutuste uurimisele Ameerika haiglates, teatab kokkuvõttes üpris palju: ”Ameerika haiglates tapetakse 300 000 inimest igal aastal lihtsalt arstiteadusliku hoolimatuse tõttu.” See on ääretult suur arv. Ta ei ütle, et surevad “juhuslikult” hooletuse või mingi muu vastava põhjuse pärast. Ta ütleb, et tapetakse. See tähendab, et arsti poolt kasutatud moodus oli täiesti meeletu, haige sai vale rohtu või sai vale koguse. Need inimesed tapeti. 300 000! Et aru saada kui suur arv see on, võime seda võrrelda Vietnami sõja ohvritega. Kümne aasta jooksul suri 56 000 inimest. Ûhe aasta kohta 5 500 inimest. Sellised tulemused saadi kui sihilikult kasutati teiste tapmiseks kahureid, püsse, lõhkekehi jne. Miljonid inimesed läksid tänavale selle sõja vastu protesteerima. Kolme viimase aasta jooksul valitses poliitiline segadus, õpilased ehitasid kindlusi ülikoolidesse, rahvuskaart tulistas õpilasi Kent State’s Ohios ja president pidi kohast loobuma.

Meil on siin aga ametkond, keda peame tulumaksu abil haigete eest hoolitsejateks ja nad tapavad Ralph Naderi raporti põhjal 300 000 inimest igal aastal. Usun tema sõnu, sest tal pole mingit põhjust valetada. Võid minna välja tänavale ükstapuha, mis aasta või päeva ajal ja sa ei näe seal ühtegi moraalijüngrit, kandmas kuulutust, kus seisab: “Kaitske meid arstide eest!” Mõtle selle peale! Number üks on see: väldi astumast maamiini peale! On eriti tähtis hoida end, kui vaid võid. Me võime ka haigusi ära hoida.

Nr. 2 on see, et me ise võime teha midagi positiivset.

Me peame saama iga päev toidust 90 erinevat toitainet. Need on 60 mineraali, 16 vitamiini, 12 vältimatut aminohapet, ehk proteiini ehitusainet ja 3 vältimatut rasvhapet.

Me vajame neid iga päev, et ei peaks kannatama toitainete puuduse all, mis põhjustavad haigusi. Iga ainet peab olema piisavalt.

Noorena olin nendest asjadest eriti huvitatud. Kuna sel ajal polnud arvuteid, siis olin ma teinud enesele ühe kaustiku. millega käisin sõprade juures neid küsitlemas. “Kas te võtate vitamiine?” Nad vaatasid mind nagu hullu, mõned vastasid: “Jah, ma võtan E-vitamiini”. Vaatasin neid ja ootasin järgmisi 89 lisaks, aga ei, see oligi kõik. Kui tänapäeval küsida inimestelt, kas nad võtavad toidulisandeid, siis nad vastavad: ” Jah, ma kasutan Samariini!”. Seda nad tunnevad.

Ajalehed ja ajakirjad kirjutavad toidulisanditest, aga mitte asjatundjatena, vaid artiklite müüdavuse pärast. Tavameditsiin on liiga palju keskendunud inimeste parandamisele kirurgiliste meetoditega, ravimitega, rakumürkidega ja kiiritusega.

Minu lemmikartikkel Time Magazine nr. 6, veebr. 1992. Kui sa pole seda veel lugenud, siis loe seda! Kopeeri see ja kinnita duširuumi või külmkapi uksele. Avalehel öeldakse: ’’Vitamiinide tõeline jõud. Need võivad ära hoida vähki, südamehaigusi ja vananemise hävitavast mõjust’’. Siin on kuus positiivset lehekülge ja ainult üks negatiivne. Artikli autor küsib lõpuks ühelt arstilt, mida tema arvab vitamiinidest ja mineraalidest kui toidulisanditest.’’Vitamiinide ja mineraalide söömine on mõtekas’’ vastab doktor Viktor Herbert, Mount Sinai arstiteadusliku kõrgkooli professor. “Saame kõik vajalikud toitained oma toidust. Toidulisandid annavad sulle ainult kallist uriini.” Herberti seisukoht tähendab, et toidulisandeid kasutava inimese raha kaob koos uriiniga. Dr. Herberti meelest võid siis samahästi heita oma raha WC potti ja tõmmata sellele vee peale. Sa ei saa neist mingit kasu ja need petised ainult viivad su raha ära. Seejärel doktori sõnad avaldatakse. Nüüd on see lehes arsti sõnumina. See peab siis olema järelikult ka õige.

Räägin kõigest sellest peale 17 500 looma ja 3 500 inimese lahkamist ja kuna minul on lapselapsi ja varsti ka lapselapselapsi, urineerin ma meelsasti. 50 senti – 1 dollari eest igal päeval. See on väga odav kindlustus. Sest kui sa ei investeeri iseendasse vitamiinide ja mineraalide näol, investeerid sa kellegi arsti jõukusse.

Sellest rahast, mida sa maksad oma arstile, et saaksid temaga rääkida, ei lähe sentigi nende uuringute jaoks, kuidas meie haigusi ära hoida. Raha läheb doktori Mercedese ja tema laste arstiteadusliku kõrgkooli või Yale`i juriidilise koolituse jaoks. Meie oleme teinud arstid rikkaks.

Vehemikus aastatel 1940 – 1976 paigutasid Ameerika Ühendriigid 80 miljonit dollarit haigete hooldamisele ja uuringutele. Käesoleval hetkel maksab see 1,2 biljonit (1 200 miljardit) aastas! See on meile ju tasuta või kuidas? (“No… ei!’’, ütles üks naine kuulajate seast). Ei, see ei ole tasuta. Meid vaid tahetakse uskuma panna, et see on tasuta. Kuna see on tasuta, tahavad seda kõik saada üha rohkem.

Kui kasutaksime loomakasvatuses inimestele mõeldud meditsiini süsteemi, siis ühe kilo hamburgeri saamiseks maksaks liha 550 dollarit. Aga kui, vastupidi, kasutaksime seda põllumajanduse süsteemi, mida me kasutame loomakasvatuses, inimeste meditsiinis, maksaks pere haiguskindlustus 10 dollarit kuus. On vaja ainult teha oma valik!

Minu meelest on arstid meile võlgu, kuna me oleme teinud nad käesoleva süsteemiga, riiklike toetuste ja kindlustusrahade abil rikkaks. Võrdle tööstust ja nö. tagasimaksukohustust. See sai alguse tänu Ralph Naderile 20 a. tagasi, kui Ford oli teinud auto, mille bensiinipaak asetses ees. Juhtus õnnetusi ja Ford ei tahtnud maksta vale suunitluse pärast. Nader viis asja kohtusse ja võitis. Ford pidi kinni maksma kõikide müüdud autode parandused. Haiglates tapetakse 300 000 inimest igal aastal ja mitte keegi ei protesteeri, sest see on ju tasuta!!! Selline suhtumine šokeerib mind. Me peaksime saama hüvituse ka seoses valede meditsiiniliste toimingutega.

* * *

Kas olete kuulnud räägitavat maohaavanditest? Räägitakse, et selle põhjustab stress. Meie, loomaarstid, oleme teadnud juba üle 50 a., et vähemalt sigadele põhjustab selle üks teatud soolte bakter, mille nimi Helicobacter pilori. Teatud juhtudel maohaavandid võivad areneda edasi kõhuvähiks. Kuna meil Mayo kliinikus ei ole võimalusi teha kalleid operatsioone, õppisime, et bismari nimeline mineraal ja tetratsükliin võivad parandada maohaava. Sel viisil sea ravimine maksis vaid 5 dollarit.

Mis on Ameerikas surma põhjuseks teisel kohal peale südame ja veresoonkonnahaigusi? See on kohutav haigus, nimega vähk. Kui arst saadab sulle maksearve tema juures käimise eest, peaks ta ka kopeerima uudised seoses vähiga ja saatma sulle ka need. 1993. a. sügisel sooritasid The National Cancer Institute ja Harvard Medical School uuringu vähi kohta ja avaldasid oma tulemused, et vähivastane toitaine on leitud. Nad olid valinud selle uuringu jaoks Hiina, sest Hena provintsis oli kõige rohkem vähihaigeid maailmas. Selle uuringu jaoks valiti 29 000 inimest. Neile anti Ameerikas soovitatud topeltportsjon vitamiine ja mineraale. See on väga mõistlik kogus. Teatud rühmale anti C-vitamiini. Kõige suurem soovitatud kogus on 60 mg. Sa ei või leida loodustoodete poest üle 500 mg-st täiskasvanud inimese jaoks. Linus Pauling (märkus: C-vitamiini suurte dooside kasulikkuse avastaja), kes sai 2 Nobeli preemiat, räägib, et vähiga võitlemiseks ja selle ärahoidmiseks on vajalik isegi 10 000 mg. päevas. Kõik temaga eri seisukohal olnud arstid on nüüd juba surnud aga käesoleval hetkel 94 a. Linus Pauling töötab 14 tundi päevas, seitse päeva nädalas, oma Big Sur-nimelises rantšos, Californias. Ta peab endistviisi loenguid California San Fransisco Ülikoolis. Sina võid teha oma valiku. Kas sa usud surnud arste või doktor Paulingit?

Siirdume tagasi uuringute juurde Hiinas. Neile anti kahekordne portsjon C-vit., aga midagi ei juhtunud. Neile anti A -vit. kahekordne portsjon, aga midagi ei juhtunud. Neile anti tsinki, riboflafiini (B2), molübdeeni (teat. mikroelement), niatsiini (B3), aga midagi ei juhtunud…

Ühes rühmas toimus suur edasiminek. See rühm sai E-vit., beetakaroteeni ja seleeni. Kui saadakse 0.5 % paranemine toidu- või arstiteaduse valdkonnas, on tehtud suur edasiminek inimkonna ajaloos! See oli siis suur saavutus ja seega ka tulemused avaldati. Tahan, et Sulle jääb see meelde, et 0.5% tähendab suurt läbimurret. Selles rühmas, kus anti 3 eri ainet, E-vit., beetakaroteeni ja seleeni 5 a. jooksul, vähenesid surmajuhtumid kõikide haiguste puhul kokku 9 %. Seega sajast inimesest jäi ellu ühekeksa. Eri vähivormide puhul jäi ellu 13%. Kõige tavalisema, maovähi puhul jäi ellu 20%. Minu meelest kõik, kellel on vähk, peaksid saama selle informatsiooni…

See, mis ma nüüd räägin, näitab, milline suhtumine võib olla arstidel. See on seotud artriidiga (liigeste põletik). 24. sept. 1993 tuli teade Bostoni Harvard Medical School’ist. Artikli pealkirjaks oli “Kanapoja proteiin vähendab paistetust, valu ja haige vaevusi liigeste põletiku puhul”. (‘’Chicken protein holds the swelling and pain of artrit and the patients trial.’’) Katsesse valiti neid haigeid, kes ei olnud saanud abi tavalistest reuma ravimitest. Nad olid saanud mesotriksiini, aspiriini, prednisolooni ja kortisooni, ehk teisiti öeldes, kõike seda, mida võib mõelda füüsilise teraapia all. Ainuke, mis jäi veel teha, oli operatsioon ja panna kunstliigesed. Küsiti, kas oli haigete seas neid, kes võiksid välja kannatada valu veel neli kuud. Taheti teha katse ja saadigi selle jaoks 29 vabatahtlikku. Nendele anti hommikul kuhjaga teelusikatäis kanapoja kõhret apelsiinimahlaga. Harvardi ettekande põhjal olid kümne päeva jooksul nii põletik kui ka valu kadunud. Need haiged ei olnud saanud abi ühestki teisest tavalisest ravimeetodist. 30 päeva pärast nad said ise avada purgi kaane ja 90 päeva pärast said nad oma toimingutega suuremas osas ise hakkama.

Selle uuringu imelik osa tuleb artikli lõpus. Uuringu juhataja Harvardi Medical School’ist annab järgneva kokkuvõtte: “Peale kolme kuud oli selge, et see rohi on kasulik.” Kuna kanapoja krõmpskont oli hea mõjuga, siis oligi sellest saanud ravim. Võid ainult ette kujutada, mismoodi ta arvestas, kui palju ta võiks teenida selle uue rohuga. 300 dollarit üks purk ja 20 patsienti jne. See tähendab seda, et kui lähed Kentucky Fried Chickeni ( kanakiirtoitlustuskett) ja ostad paki küpsetatuid kanapoegi, koorid neilt naha ja liha ja sööd luud, siis tegeled arstiteadusega. Ja kui lähed Kentucky Fried Chickeni keset ööd, kogud prügikastidest kõik kondid, lähed koju, pressid need katki ja kuivatad luud mikroahjus, võib FDA ( Food and Drug Administration/ USA Toidu- ja Ravimiamet) panna sind vanglasse, kuna tegeled ravimi valmistamisega.

Kui see tundub sulle veidi tülikana, võid minna toidupoodi ja osta “Knox jello’d”. Naised teavad, mis see on. See on hea küüntele, juustele ja nahale. See on samasugune nagu kanapoja kõhre. See on tehtud lehmade luudest. Kui sul on reuma ja võtad seda koos apelsinimahla ja kolloidsete mineraalidega untsi (umbes 30 ml.) oma ühe kilo kohta, kallistad ja suudled mind, kui kohtume järgmisel korral.

Olete kindlasti kuulnud räägitavat Alzheimerist. Siis kui ma väike olin, 50 a. tagasi, ei olnud seda veel. Tänapäeval on see üldlevinud haigus. Iga teine, kes on üle 70 a., võib selle saada. Aga siis, kui ma olin väike, oli loomadel Alzheimeri-tõbe meenutav haigus, mida põllumehed olid õppinud ära hoidma.

Võite kindlasti ette kujutada, kui paljudest loomadest võiks loomapidaja ilma jääda, kui sead jookseksid ringi ja küsiksid: “Miks ma siin olen? Kus toit on?” Kui nende kaal ei tõuseks iga päevaga, kannataks põllumees kahjumit. Loomakasvatuses antakse loomadele haiguste ärahoidmiseks suures koguses E-vit. ja vähemal määral taimeõli. Kõik peaksid saama oma arstilt kirja, milles teatatakse, mis kokkuvõtte tegi San Diego Ülikool 1992. a. juulis. Me räägime uhkest arstiteaduslikust kõrgkoolist ja nad on VAID 50 a. maas loomapidajatest. Teatati, et E-vit. vähendas Alzheimeri haigete mälukaotust.

Kui paljudel siin kohalolijatest on olnud neerukive? Mida teie arst keelas teil süüa kõigepalt? Kaltsiumit, ei mingit meierei-toodet, mitte midagi, mis sisaldab kaltsiumi, sest neil oli vale arusaamine sellest, et toidus olev kaltsium moodustab neerukive. Tegelikult tekivad need Sinu enese luust, sest sa jääd tohutu kiirusega ilma omaenese kaltsiumist. Selle tagajärjeks võib olla vägagi ohtlik osteoporoos (luu hõrenemine). Loomapidajad on teadnud üle 1000 a., et neerukivide ärahoidmiseks on vaja loomadele anda rohkem kaltsiumi, rohkem magneesiumi, rohkem boori. See on väga tähtis, sest kui loom saaks neerukivid, ta sureks. Kui meie need saame, me soovime, et me oleksime surnud. Põllumehed ei lase loomadel surra enne, kui ta võib need ära süüa või turul maha müüa. Me õppisime ära hoidma selliseid asju nagu näiteks neerukivid. Sellel, kel on olnud neerukivid, tuleks saada oma arstilt paber, milles räägitakse, kuidas neerukive ära hoida. 1993. a. märtsis avaldas Harvard Medical School uuringute tulemuse, milles öeldi, et kaltsium vähendab neerukivide saamise riski. See uudis keeras vana arstiteaduse tagurpidi. Me olime uurinud üle 45 000 inimese ja märkasime, et neil, kes sõid kaltsiumi sisaldavat toitu, oli väiksem risk saada neerukive. Need inimesed olid jagatud viide rühma. Kõige rohkem kaltsiumi saanutel ei olnud üldsegi neerukive. Uurijatel kulus 1000 a. selleks, et saavutada lõpuks loomatööstuses teadaolev tulemus.

* * *

Umbes viis aastat tagasi, kui alustasin oma misjonitööd kõikjal Ameerikas, sain aru, et võiksin minna peast segi, kuna ma pidin olema reisil 300 päeva aastas. Sain aru, et vajan lisaks mingit lõdvestavat tegevust. Võiksin sellega tegeleda oma hotelli numbritoas ja tunneksin end jälle mõnusalt. Aga ma tahtsin tegeleda sellise asjaga, millest oleks olnud kasu ka teistel inimestel. Ristsõnad ei oleks olnud sobivad. See oleks olnud küll hea vaimne tegevus, kuid poleks aidanud kedagi. Samuti ei saanuks ma võtta komposti(?) kaasa, sest hotell ei oleks sellega nõusse jäänud. Seega otsustasin koguda arstide ja seadusemeeste surmakuulutusi. See võib küll imelik tunduda, aga ma ju rääkisin teile, et arst elab keskmiselt ainult 58 aastaseks, samas kui meie elame 75,5 aastaseks. Arstid kuuluvad sellesse rühma, kes räägivad ühte ja teevad teist.

Sul on vaja lõpetada rafineeritud soola kasutamine, pole vaja kohvi ega võid jne. Aga nemad ise surevad enneaegselt! Kuid need ülejäänud, kes elavad 130 – 140 aastaseks, kallavad soola tee sisse, joovad seda suures koguses, kasutavad võid toidu tegemisel jne. Keda me peaksime uskuma, kas neid, kes elavad väga kaua või arste, kes elavad 58 aastaseks? Ja jälle seisad ise oma valiku ees!!

Mul on kaasas mõningaid lemmik väljavõtteid surmakuulutustest. Doktor Stuart Catwright, 38 a., suri äkki oma kodus. Ta oli perearst. Ta suri kulunud tuiksoone tagajärjel (aneorüsm), ehk teisiti öeldes, veresoon lõhkes nagu õhupall. See oli habras ja kui see paisus, siis see lõhkeski. Ta kukkus kokku nagu mahanotitult. 1957 a. me õppisime, et aneorüsm tekib vase puuduse tagajärjel. Meil oli 57 000 kalkunit ja me andsime neile omaarust kõik vajalikud 90 toitainet. 13 esimese nädala jooksul surid peaaegu pooled nendest kalkunitest. Lahkamisel selgus, et need kõik olid surnud kulunud tuiksoone tagajärjel. Lisasime topelt vase kogust ja järgmisel aastal kui koorus munadest 500 000 kalkunit, ei surnud enam ükski. Samasugune katse tehti hiirtega, koertega, lammastega, sigadega ja teiste loomadega ja märgati, et on mitmeid haigusi, mis on tingitud vase puudusest. Hallid juuksed võivad olla esimeseks tunnuseks… Nii et kui sul on hallid juuksed, siis võib see olla tingitud vase puudusest.

Teiseks tunnuseks võvad olla kortsud, naha vetruvus kaob. Hakkad meenutama kuivanud ploomi.

Ja siis on meil veenilaiendeid, need hakkavad tulema esile nii siin kui seal. Võid muidugi alati minna kosmeetilise kirurgi juurde ja oma asja korda ajada, kuid on palju odavam, mõjusam ja kindlam, kui võtad selle asemel vaske. Dr. Cartwrightil oli arstiteaduslik koolitus, kuid tal ei olnud kallist uriini ja seega ta suri sellise asja pärast, mille pärast isegi kalkunil ei olnud vaja surra.

Ja siis on meil selline mees, kes on üks õige arst. Ta on 57 a. ja on saanud oma koolituse Harvard Medical School’ist ja ta oli filosoofiadoktor Yale`is. Teda lahati ja tal leiti katkine tuiksoon ja seega ta suri vase puudusesse. Ka temal ei olnud kallist uriini.

Siis on jurist. Tema naine oli tuntud, 44 a., ja temast kirjutati New York Times’is. Tal oli sinine/must/hall? vöö (kas sel võiks olla midagi tegemist judoga?) ja ta oli suursuguse spordiklubi liige. Ta suri aju aneorüsmi. Kui lahkamist ei tehta, võib see paista halvatuse või ajuverejooksuna. Tal ei olnud kallist uriini.

Kui paljud teist on kuulnud mehest nimega Stuart Burger? Ta kirjutas viis bestsellerit tervisest, dieedist ja toidust. Ta sai meditsiinimagistri kraadi õige uhkes Bostoni meditsiinilises õppeasutuses. Ta kirjutas raamatud nimega “The Southampton diet for weight loss”, “For ever young”, “Twenty weeks younger” ja “How to be your own nutrionist”. Ta suri 40-aastasena. Mida Te arvate tema nõuannete järgimisest? Ta suri kardiomüopaadi tagajärjel (arstiteadusliku sõnaraamatu põhjal on see südamelihase haigus ilma teadaoleva põhjuseta), mille põhjustab seleeni puudus.

Kui sul on seleeni puudus ja sa ei taha oodata, millal sind tabab äkksurm südameataki pärast, vaata oma käsi ja nägu, kas sul on seal nö. vanaduse plekke. Sellisel juhul on Sul varane seleeni puudus. Need on vabade radikaalide poolt põhjustatud vigastused ja kui Sul on teadmisi, mis on selle põhjustanud, võid Sa hakata võtma kolloidset seleeni ja 6 kuu pärast on need kadunud. Vigastused kaovad Sinust väljastpoolt, samuti kaovad need ka Sinu seest, ajust, südamest, maksast ja neerudest.

Selle 12 aasta jooksul, mil olin arstina Portlandis, tuli aeg-ajalt minu juurde inimesi, kes kannatasid tugeva peavalu käes. Kui ma vajutasin põsekoobaste peale ja haige põlved paindusid, siis teadsin, et oli tegemist põsekoopapõletikuga, aga mitte millegi muuga. Haige küsis: “Miks doktor teeb nii, see on valus?” See oli väga odav laboratoorne uuring, mis säästab Sinu raha.

Kui neil oleks tekkinud ninaverejooks ja ma oleksin saatnud nad 435 dollari eest röntgenisse, selleks, et selgitada, kas on tegu vähiga, oleksin olnud hea varas. Samuti oleksin ma võinud minna välja ja koguda kokku kõik kodutud ja saata nad röntgenisse. Oleksin võinud öelda neile, et kui nad lähevad röntgenisse, saavad nad minult peale seda lõunasöögi ja õlut. Sel viisil oleksin saanud kokku 100 inimest päevas. Seejärel oleksin võinud maha istuda ja arvestada tulemuse kokku. Iga tavaline arst võib ajada kokku 228 660 dollarit aastas “catscan”– röntgeniga. Veerandi miljonist dollarist. Kui muud ametimehed: seadusemehed, poliitikud, ärimehed jne. niimoodi toimiksid, pandaks nad vanglasse! Arstide puhul on see aga OK! Sellepärast, et kindlustus ehk “Hillary” maksab selle kinni. Me ei hooli, kui nad varastaksid meilt ka kõik. See on tasuta!

Lubasin rääkida pica-sündroomist. See on omapärane haigus. Põllumehed teavad seda. Kui hobune närib sõime, on talle vaja anda mineraale, muidu ta pistab nahka kogu sõime. Lüpsilehmad kaotavad oma piimaga palju mineraale ja kui lehm hakkab sööma kive, on tal ’’pica’’. Arukas põllumees annab talle siis mineraale. Inimestel paistab see välja näit. rasedate naiste puhul. Nad äratavad meid keset ööd ja ütlevad: “Kuule, tõuse nüüd üles, mul on vaja saada hapukurki ja jäätist”. Loode vajab soola jne. Minu vastuvõtule tuli naisi, kes ütlesid: “Doktor, ma pean kindlasti minema psühholoogi juurde.” “Miks?” ” Ma ärkan keset ööd, lähen välja ja söön mulda!’’. “See pole ohtlik, aga sööge ainult puhast mulda.” Lapsed võivad süüa värve, mis sisaldavad tina ja neil on palju raskusi õpingutes, aneemia jne. See maksab ühiskonnale miljoneid dollareid ja sellest saaks jagu mineraalidega 10 sendi eest päevas. Need on teie tulumaksurahad, mida laseme neil raisata.

Kui paljudel siin ruumis on madal veresuhkur? OK, umbes 10 protsendil. Kui paljud teist on näinud hüperaktiivset last? Kõik. Inimesed, kel on probleeme suhkru tasakaaluga, meenutavad alkohoolikuid. Neid on häid ja halbu. Head jäävad magama peale seda kui on palju joonud. Samuti need, kel on madal veresuhkur. Need söövad tugeva eine või ka tüki pizzat ja juba tunni pärast lähevad nad magama. Aga meil on ka veel halvad alkohoolikud. Need muutuvad vägivaldseks ja hakkavad kõikidega kaklema, peksavad naist, lapsi, koera, saevad maha naabri puu, kihutavad autoga ja tapavad inimesi. Need on need halvad joojad. Need inimesed, kellel on veresuhkruprobleeme, on väheke hullud. Kas mäletate seda kohtuprotsessi, kus kasutati kaitseks Twinky-shokolaadi? Selles juhtumis tappis keegi kaks inimest ja väitis, et oli söönud enne seda “Twinkyt”. Ta vabastati, kuna ta läks peale šokolaadi söömist iga kord mõneks ajaks segaseks. Seda pole Teil vaja järele proovida. Kroomi ja vanaadiumi puudus viib veresuhkru probleemini ja kui sa lased sel minna liiga kaugele lõpeb see diabeediga.

Varajane tina (tsink?) puudus võib avalduda kiilaspäisusena. Ma näen siin ruumis mitut, kellel on tina puudus. Kui sa annad sel minna liiga kaugele, võib see viia kurdistumiseni.

Siis on meil boori puudus. Teame, et boor aitab sul valmistada östrogeeni ja testosterooni. Kui te ei saa piisavalt boori, siis te, naised, kannatate palju üleminekuaastate ajal. Ja kui teie, mehed, ei saa piisavalt boori, ei tea te, kas juhite teie tantsupõrandal või peab seda tegema keegi teine. Olete lihtsalt segaduses (mehelikkus).

Tsingi puuduse esimeseks tunnuseks võib olla nõrk lõhna ja maitse tunnetus. Toit ei maitse, kuigi te pole külmetunud. Naine ütleb: ” Kas sind ei huvita, mida ma olen teinud lõunasöögiks? Olen seisnud köögis terve päeva süüa tehes”. ” Ei tunne mingit maitset”. Mehel on nähtavasti tsingi puudus.

Laboratooriumiloomad vajavad vähesel määral 7 haruldast mikroelementi. Need kahekordistavad loomade eluea. Sama tulemuseni ei ole veel jõutud inimeste puhul, kuid ma ei kavatse oodata 500 aastat, et arstid seda tõestaksid. Need ju vaidlevad siiamaani C-vitamiini ja kaltsiumi pärast. Mikroelemendid ei ole tapnud ühtegi katselooma, vaid vastupidi. Need ei ole ravimid. Need maametallid on lentimum, praseodüüm, neodüüm, samarium, jerobium, eterbium ja tullium. Peab olema mingi põhjus, miks need on nimetatud Vana Testamendi linnade järele. (!!!) Pidage meeles, et ma ütlesin, et me vajame 90 toitainet: 60 mineraali (mineraalid on tähtsad, sest need aitavad organismil võtta vastu vitamiine, 16 vitamiini, 12 vältimatut aminohapet ja 3 vältimatut rasvhapet.

Meil on õnne, sest taimed võivad valmistada enamuse neist. Nad võtavad õhust süsinikku, teevad süsinikukette ja me saame vitamiine, aminohappeid ja rasvhappeid. Kuid selleks, et kõike seda kätte saada, on sul vaja süüa 15-25 erinevat taime igal päeval ja õiges vahekorras. Teoreetiliselt on see võmalik, kuid enamik ameeriklasi ei tee nii. Keskmine ameeriklane usub, et kui ta sööb mingeid kartuli-tükke, on ta oma aedviljad söönud. Te mõelge, mida te peate aedviljaks! Inimesed teevad nii, kuidas nende arst neil käsib teha. Nad söövad väherasvast kalkunirinda ja kallavad selle peale purgi majoneesi, panevad selle kahe “Wonder-leiva” (imeleiva) vahele. Teate seda leiba, millega võib maja tapetseerida ja mida võib kasutada kingalusikana (pinsol).

Kui te teate, et on võimalik toidust kõike saada, siis te teate ka seda, et on üsna ebatõenäoline, et nii juhtub. Kui see elu on teile sama hinnaline kui on minule ja minu lastele ja lastelastele ja lastelastelastele, siis hoolitsege selle eest, et saate need vitamiinid, mineraalid, aminohapped ja rasvhapped, muidu te ei või elada 120-140 aastaseks.

Mineraalide kohta on mul midagi traagilist teile öelda. Taimed ei saa meile valmistada mineraale. Neid ei ole enam pinnases ja seega ei saa neid olla ka meie taimedes.

Senati avalduses No. 264, 74. kongressi teisel istungil seisab, et maa on USA-s tühjendatud mineraalidest. Seega ei saa taimed mineraale ja inimesed, kes söövad neid taimi kannatavad mineraalipuuduse käes. Mineraalilisandid on ainus võimalus parandada neid.

Seda kirjutati 1936 a., üle 60 a. tagasi. Kas arvad, et olukord on paranenud peale seda? Loomulikult mitte. See on muutunud palju halvemaks. Põhjuseks on see, et lisame pinnasesse NPK-d (lämmastikku, fosforit, kaaliumit). Teil, kes te pole põllumehed, tuleks teada, et põllumees saab toetust koguse, mitte kvaliteedi eest. Ta ei saa tasu selle eest, kui paneb tagasi maha 60 mineraali. Maapinna tühjaksimemiseks kulub ainult 5-10 a. Iga kord kui saaki korjatakse, võtavad taimed maast mineraale. See on samamoodi nagu tšekiarve Kui paned ainult kolm dollarit ja võtad 60, mis siis juhtub? Ei või võtta midagi, sest tshekil ei ole katet. Just praegu võin teile rääkida meie tervisest. Me ei või midagi tõsta meie tervise pangaarvelt, sest maa on tasakaalust väljas. Meie kõik vastutame ise oma tervise eest. Me peame hoolitsema ise selle eest, et saaksime kätte meile nii vajalikud mineraalid.

Mõned on küsinud minult, mida tegid siis inimesed sada või tuhat aastat tagasi. Neil polnud ju võimalust poest väetist osta. Mõtleme nüüd egiptlaste, hiinlaste ja mujal, näiteks Indias elavate inimeste peale, kes elasid suurte jõgede ligidal. Igal aastal olid seal suured üleujutused, samamoodi nagu Missouris 1993. Iga sellise uputuse ajal kandis vesi kaugetelt mägedelt, tuhandete kilomeetrite kauguselt kaasa mineraali tolmu. Inimesed palusid oma jumalaid: vetejumalat, veevoolu jumalat, kivi jumalat, et toimuks üleujutus. Meie aga praegu palume, et seda ei toimuks.

Kuningas Filippos, Aleksander Suure isa, abiellus 12-aastase kuninganna Kleopatraga, kes ei paistnud sugugi välja nagu Elisabeth Taylor, meigitud ja kaunites riietes, vaid ta oli väike lamedarinnane teismeline tüdruk. Kuid Filippos abiellus temaga, sest Kleopatra valdustes oli maailma kõige parem nisu (spelta). Filippos tahtis oma Makedoonia armeega vallutada kogu maailma oma pojale Aleksandrile. Selleks, et sõjavägi jaksaks marssida kaheksa tundi päevas, võidelda kuus tundi ja võita, vajasid nad maailma kõige paremat nisu. Kui nad oleksid söönud kreeka toitainetevaest nisu, ei oleks nad jõudnud midagi erilist ära teha. Kõik teadsid, et kõige parem nisu oli Egiptuses. Üleujutused andsid neile mineraale! Seal oli kõige kõrgem kultuur, arhitektuur ja tehnika. Egiptlased olid arukamad, sest neil oli rohkem toitaineid. Teine võimalus ennevanasti saada mineraale oli viljavaheldus põllumajanduses, karjakasvatus ja rändkarjakasvatatus. Kaasaegsest põllumajandusest see kõik puudub. Hakkamegi lõpuks asjast ülevaadet saama…

Toon siin esile vaid mõningaid mineraale, ainult mõned, et saaksite üldse ettekujutuse sellest, mis sobib kõigile. Võtame näiteks tavalise mineraali kaltsiumi. Kaltsiumi puudus põhjustab 147 erisugust haigust. Nendel kõikidel on erisugune nimi. Osteoporoos on surma põhjuseks 10-ndal kohal vanadel inimestel USA-s. Puusaoperatsioon (uue puusaliigese panek) 35 000 dollarit. See on OK, sest see on tasuta. Nimelt, kindlustus maksab selle kinni. Loomadel ei ole osteoporoosi. 10 sendi eest päevas saab selle 35 000 dollarilise operatsiooni ära hoida.

Sissevajunud igemed. Habaarst võib Sulle öelda, et kui sa tahad seda ära hoida, siis pead harjama hambaid iga kord peale sööki. Aga loomadel ei ole probleeme oma hammastega ja nad ei harja ka kunagi hambaid. Sissevajunud igemete põhjuseks on kaltsiumi puudus. Lõualuu on lihtsalt ära sulanud ja ei ole vajadust hambaid pesta. Kui Sul on see häire, siis on sul arenenud osteoporoos.

Artriit, ehk liigestepöletik. Sellest ja kanakõhrest rääkisme juba siin varem eespool. 85 % kõikide liigestepõletiku vormide (artriit) põhjuseks on kaugelearenud liigeste osteoporoos. Räägime liigestepõletikust, reumast, artroosist, issiasest, reumatismist jne. Kui sa ei võta valuvaigisteid või midagi muud seoses oma artriidiga, tunned, mida see Sulle teeb. Sul peab olema kepp või kargud, et liigeste peale ei vajuks liiga palju raskust. Mõtle üks hetk selle peale. Kui sõidad traktoriga põllul või Mercedesega teel ja oled unustanud panna korgi õlile peale, voolab õli välja. Mootor kuumeneb ja hoiatab: “Ma lähen tuliseks, anna veidi õli!” Hoiatus ärritab Sind ja nii Sa peatud, avad kapoti, võtad lõikuri ja lõikad lambi juhtmed läbi ning jätkad oma söitu. Kas Sa teeksid nii? Loomulikult mitte! Meil on valuvaigisteid atriidi jaoks ja me lähme tantsima sambat, valssi või tegelema aeroobikaga. “Doktor, tabletid aitavad hästi. Ma ei tunne midagi”. Jätkad samal viisil ja teed oma arsti rikkaks. Peale seda pead minema kunstliigese operatsioonile.

(Lisainfo Life Plus firma kaltsiumi ja magneesiumi käsitlevatest artiklitest.) Ca ja Mg on nähtavasti inimesele kõige vajalikumad toitained. Need mineraalid on vastastikuses ühenduses meie igas lihases. Ca tugevdab lihaste kokkutõmbeid ja Mg aitab neil lõdvestuda. Ca puudusel võime kasutada luudes olevat tagavara, kuid Mg puudusel on meil vaja võtta seda juurde lihastest. Mg kadumisel lihastest tuleb selle asemele Ca ja lihased lähevad pingesse ja tekivad krambid. Ca ja Mg on looduslikult rahustavad ained. Mg on energiatoodangu, mõnede ensüümireaktsioonide ja rahuliku une jaoks vältimatu. Mg puuduse tagajärjeks on üleliigne stress, kõrgenenud vererõhk, väsimus, rahutus, närvilisus, depressioon, loidus, värinad, rasedatel naistel migreenihood, noortel täiskasvanu-ea astma, tõsised krambid ja südamehaigused. Arenev loode vajab tohutul määral Mg. Arvatakse, et tulevased emad saavad ainult 50-60 % Mg päevasest soovitusest.

Kõik kaasaja keemilise põllumajanduse ja toiduainetetööstuse töötlus-etapid vähendavad Mg kogust meie toidus. Põllumajanduses kasutatavad keemilised väetised ei asenda hävinud magneesiumit. Kahjuks ligi 40 % toidu magneesiumist kaob toidu valmistamisel. Teatud toidud nagu nagu liha, jäätis ja muud rasvad võivad põhjustada nähu, mida nimetatakse “magneesimi lõksuks”. Nendes toitudes on väga vähe magneesiumit, kuid põhiprobleem selles seisnebki, et nad segavad Mg imendumist soolteseinastikust läbi.

Mitmed ravimid nagu näit. vererõhu ravis kasutatavad diureedid võivad põhjustada Mg kadumist organismist. Uuringud on näidanud, et Mg kaotuse all kannatavad vajavad rohkem vererõhuravimeid kui need, kel on normaalselt Mg.

Prantslaste uuringu kohaselt Mg puudus viib ka Ca kogunemisele veresoontes. Uurijad otsustasid, et Mg puudus võib mõjutada rasva kogunemisele arterite seintele (arteroskleroos). Howardi ülikooli juhtiv uurija on veendunud, et südameinfarkti surnutel on Mg puudus.

Kaltsiumi omandamiseks vajab organism teatud koguses magneesiumit. Magneesiumi kasutamine sõltub kaltsiumist…Uurimused on näidanud, et piisav hulk broomi organismis aitab vähendada liigset kaltsiumi eritumist organismist uriiniga. 

Nüüd räägime kõrgest vererõhust. See on üks minu lemmikutest! See on üks nendest lugudest, kus Sinu arst käsib Sul lõpetada erisuguste toitainete nagu näit. soola kasutamise. Nad on lollimad kui lehmad, sest mida me anname karjaloomadele esimesena? Suure tüki soola! Muidu nad surevad. Meil aga lastakse ette kujutada, et meie ei vaja soola. Sul lastakse uskuda, et saad kõik vajaliku salatist, leivast jne. Ära usu ka seda! Pea meeles, et kaua elavad inimesed lisavad oma tee sisse viinamarjakobara suuruse tüki soola ja joovad seda mitu tassi päevas. Nad elavad kõrgel, kus on väga kuiv ja neil on vaja pidada korras oma vedeliku tasakaalu. Nad lisavad ka võid oma tee sisse! Arstid, kes elavad 58 a., ütlevad: ” Mitte soola ega võid”. Need, kes elavad 140 aastaseks kasutavad nii soola kui ka võid oma tees. Ka käesoleval juhul pead tegema ise oma valiku.

Meie tulumakse kasutati 30 miljoni usd ulatuses ja kaks aastat tagasi, peale 20 uuringut avaldati raport. Võeti 5 000 inimest, kel oli kõrge vererõhk ja neilt võeti ravimid ära. Selle asemel pandi nad vähesoolasele dieedile. Nad kõik surid. Minule pole see üldsegi mingiks suureks üllatuseks, aga keegi sai uuringutest filosoofiadoktorile omase hinnalise auhinna. Uuringutest kokkuvõtteid tehes nad ütlesid: “Niisiis, vaid 99,5 % nendest inimestest ei saanud mingit tulemust sellest uuringust enne kui nad surid”. 0,3 % -l vererõhk langes väheke enne surma, peale seda kui nad olid vähendanud soola söömist. Need, kes tegelesid selle raporti hindamisega ütlesid: “Neil patsientidel pole mingit vahet, kui soolast toitu nad söövad. Nad võiksid kasvõi kogu oma toidu, lisaks pähklitele ja hapukurkidele sisse soolata. Soola pärast muretsemine põhjustab rohkem stressi kui soola söömine”. Neil oli võrdlusrühm, kellel oli kõrge vererõhk ja need said kahekordse portsjoni kaltsiumit. Katse lõpetati kuue nädala pärast, sest neil ei olnud enam kõrget vererõhku. Kas keegi teist on saanud oma arstilt soovitus-kirja võtta kahekordne annus kaltsiumi, selleks et vähendada kõrget vererõhku? Mitte keegi!

Unetus. Ärkad hommikul ja oled rohkem väsinud kui magama minnes. Sellega seoses saad arstilt tablette. Unerohtude liigne tarbimine viib igal aastal elu 10 000 inimeselt. See on arstide komme meie eest hoolitseda… Kas mäletate, kui George Bush reisis Jaapanisse? Ta sai ajavööndite erinevuse tõttu unerohtu. Üks kõrvalmõjudest on halb enestunne ja oksendamine. Ma ei tea, mida nad ütlesid Jaapanis, kuid meie nägime tulemuse World TV -s. Meie president oksendas põlvili Jaapani konsulaadis. Kindlasti ta kaotas hiljem selle pärast valimistel. (Kaltsium, magneesium)

Mõnedel inimestel on neerukivid, luutihenemised ja paksenemised teatud kohtades nagu näit. suures varbas, kannas või roietes. Selle puhul öeldakse, et tuleb saada vähem kaltsiumit, sest arstidel on vale arusaamine, et see tuleb sinu toidust. Tegelikult tulevad neerukivid Sinu enese luudest, sest Sul on galopeeriv osteoporoos. Sa vajad kaltsiumit hoopiski rohkem, mitte aga vähem. Siis on meil veel krampe ja tõmblusi. Me ärkame keset ööd krampide ja valude pärast ja ei tea mida ette võtta. Me kõik oleme seda tunda saanud. See on väga levinud.

PMS ehk premenstruaalne sündroom. Arstiteaduslik reageering on emakaoperatsioon. Nii on tehtud 100 aastat. Arstid sooritavad sel viisil 285 000 asjatut operastiooni igal aastal, sest sel viisil on neil kergem oma uue Mersu maksu tasuda. Juba AMA ütleb, et nad teevad seda asjatult, kuid nende õigust toimida arstina ei võeta ära. Mõelge naiste peale neljakümnendais eluaastais, kes kurdavad, et naabri lapsed sõimavad neid nõiaks, mees jätab maha ja jäävad tööst ilma.

San Diego Ülikool avaldas 3 a. tagasi raporti, kus seisis, et kui naine kahekordistab kaltsiumi annuse, siis ta pääseb 85 % ulatuses lahti kõikidest PMS häiretest. Hommikul, peale seda, kui see uudis tuli avalikuks, seisis loodustoodete poe ukse taga palju inimesi pikas järjekorras. Ja need kõik seal olid mehed! Nad olid seal oma tütarde, pruutide ja naiste pärast.

Seljavalu puusa alaosas. 85 %- l ameeriklastest on nimmevalud, sõltumata sellest, kas neil on istuv või mõni muu ühekülgne tööviis. Selle suure probleemi põhjuseks on selgroolülide osteoporoos. Hoolimata sellest, kas su lülisambaketastel on midagi viga või mitte, kui neil aga pole kohta kuhu kinnituda, sest selgroolülidest on kaltsium kadunud, mis juhtub siis lülisambaketastega…? Sellele lisaks on nendel inimestel veel vase puudus ja kudede nõrk vetruvus. Nad lähevad oma nähtude pärast ehk ortopeedi juurde või reumatoloogilise kirurgi juurde. Saad ehk rahustavat rohtu, palderjani või siis selgroolüli operatsiooni. PMS – lähed günekoloogile, arsti või psühholoogi juurde. Ja kõike seda vaid kaltsiumi puuduse pärast! Selle parandamine maksab vaid 10 senti päevas. Miks? Sest meil on haigusekindlustus, Medicare ja Medcaid. Me maksame keskmiselt 25 000 – 250 000 dollarit aastas ja käime läbi 5-10 kirurgilist operastiooni selle pärast, et meil on kaltsiumi puudus. Me palume arstidel seda teha. See on meie enese valik!…” Nad ei ütle Sulle, et 75 % ei saa enam kunagi tagasi oma eelnevat tervislikku olukorda.

Lõpuks tahan rääkida diabeedist. See on surma pöhjuste seas kolmandal kohal USA-s. Sel on kohutavaid tagajärgi ja sellele lisanduvad ka muud haigused. See põhjustab mitmesugust pimedaksjäämist. Mitmesuguseid neeruprobleeme. Igasuguseid lihaste haigusi, millele lisanduvad südamehaigused, mis on surma põhjuste seas esimesel kohal. Sellega kaasnevad amputeerimised…, aga see on ju muidugi tasuta. Diabeet lühendab Sinu eluiga.

Õppisime 1957 a. põllumajanduses, et diabeeti võime ära hoida ja ravida kahe mikroelemendi abil. Rahvusliku terviseinstituudi National Institute of Health’i poolt tehtud uuring avaldati Ameerika riiklikus, teaduslikus avalikus ajalehes 1957 a. aug. Need kaks mikroelementi, mis võivad ära hoida ja parandada diabeeti, on kroom ja vanaadium. Vancouver Medican School’i andmete põhjal ainuüksi vanaadium võib asendada insuliini, mida kasutab 85 % kõikidest diabeetikutest. Insuliini kasutamist ei või äkki lõpetada, vaid see tuleb vähendada järk-järguliselt. Enamikule inimestest kulub 4-6 kuud insuliini asendamiseks kroomi ja vanaadiumiga. Olen näinud, kuidas see on aidanud sadu ja sadu inimesi.

Minu meelest järgnev on juba kuritegelik. Sest kui Sa kirjutad Hills Packing Company’le, kes valmistab loomadele kõrgtehnoloogiliselt, teaduslikul baasil toitu ja küsid: “Kui palju mineraale täpselt on teie teaduslikult valmistatud koeratoidus?”, kirjutavad nad Sulle tagasi, et seal on 40 mineraali. Kui sa kirjutad Checkerboard Square St. Louis-i, Ralston Purina-sse ja küsid: ” Kui palju mineraale on täpselt teie laboratooriumi-rottidele mõeldud tablettides?”, siis nad vastavd Sulle, et seal on 28 mineraali. Annan kõigile siin ruumis olevatele 100 dollarit kui leiate mulle väikelastele mõeldud mineraalipurgi, kus on rohkem kui 11 mineraali. Koerad saavad 40 mineraali ja nad on harva haiged, rotid saavad 28 ja inimlapsed vaid 11 mineraali !!! Kas see on õiglane? Ei. Mujal seda nimetatakse pettuseks.

Kui ma olen saanud Sind veenda järgmistes asjades: 1) on kindlasti vaja, et Sa ise tõesti sööd kõiki neid toitaineid, 2) Sa ei või uskuda, et toit sisaldab kõike, 3) kindlasti ei või Sa usaldada midagi, mis on purki, pakki vöi pudelisse pandud, siis võid sa olla rahul.

On 3 tüüpi mineraale, mida võid usaldada.

1 – metalsed mineraalid. Need on tehtud põhiliselt jahvatatud kivimitest nagu näit. molluskite koortest, munakoortest, dolomiidikivist, kaltsiumikivist, erisugusest savist, merepõhja mineraalidest. Need imenduvad sooltes 8-10 %. Kui sa jõuad aga 35-40 eluaastani, nende imendumine langeb kuni 3-5 % ni.

Ma pean teile rääkima ühe loo. Kohtusin korra ühe mehega Põhja Michiganis, Grand Rapidsis. Tal oli firma, mis transportis tünne väliskempsude jaoks. Ta ütles: “Kui me kogume ja tühjendame neid tünne, siis leiame sadu sulamata vitamiini ja mineraali tablette !”. ’’Kust tead, et need on vitamiinitabletid ?” “See on neisse kirjutatud!’’ Ta viis mu välja ja näitas suure mäe tablette ja muid jäänuseid, mis oli ära sõelutud, et need ei ummistaks torustikku.

Tabletid võivad sisaldada näiteks raudoksiidi. Mis see on? Rooste! Võid samahästi ka roostet lakkuda kuskil. Kui võtad kaks sellist tabletti, ei saa sa 2000 mg kaltsiumi. Sellest imendub vaid 10 %. Muu on laktoos, ehk piimasuhkur. Et saada 50 mg kaltsiumit, tuleks Sul võtta veel 90 sellist tabletti iga päev. Peale seda peaksid võtma neile ainult 59 mineraali juurde…

Mõned meist tahavad saada kõike loomulikul moel. Vaatame õige, kas võime saada midagi head 5 kg-st spinatist. Kas võiksime sellest saada 1000 mg magneesiumit. Valisin magneesiumi, sest rohelistes lehtedes on seda mineraali palju, seotuna klorofülliga. Igas pooles kilos on suurem osa vett (97 %). 5 kilos spinatis on 450 mg magneesiumit. Selleks, et saaksid 1000 mg magneesiumit peaksid ära sööma 100 kg spinatit. Seda on üpris palju isegi suurekasvulisele inimesele. Kuigi mina olen üpris suur, eelistan siiski toidulisandeid.

2 – 60-ndatel tulid kelaatsed mineraalid. Põllumehed ei ole nii lollid, et annaksid loomadele sellist toodet, mis maksaks ühe dollari ja millest 99 protsenti tuleks sõnnikuna välja. Ma olen rõõmus, et nad nii arukad on. Kelaadilistel mineraalidel on metalli aatom seotud aminohapete-, proteiinide- ja ensüümidega. See lisab nende imendumist 50 protsendi võrra rohkem. Kuna see oli suur samm edasi, siis pöörasid toidulisandite valmistajad kohe ka sellele oma tähelepanu.

3 – Kõige paremini imeduvad siiski kolloidsed mineraalid. Kolloidsed mineraalid imenduvad 98 %. See tähendab, et kaks ja pool korda paremini kui kelaadilised ja kümme korda paremini kui puhtad metalsed mineraalid. See on väga huvitav! Nende osakesed on väga väiksed, 7 000 korda väiksemad kui punane verelible. Iga osake on negatiivselt laetud, Sinu soolte polsterdus aga positiivselt ja seega toimub elektriline ehk magnetiline külgetõmme, mis suunab need osakesed Sinu sooleseintele. Seetõttu need imenduvadki 98 %.

Taimedel on seoses kolloidsete mineraalidega väga huvitav roll. Pea meeles, et taimed kolloidseid mineraale ise toota ei suuda. Kui neid pinnases ei ole, siis taimed neid ka teha ei saa. 1964 a. USA avalik deklaratsioon teatab, et mineraale ei ole pinnases enam piisavalt. Taimed võtavad igat mineraali nii palju kui nad vajavad, juhul kui neid seal on, ja muudavad need kolloidseteks. Sel viisil võime me varuda mineraale oma organismi ja juhtida nendesse kohtadesse, kus neid vaja kasutada on. Nimelt kolloidsel moel. Taimedel ei ole palju enam seda kraami. Meie pinnases ei ole palju metalseid mineraale. Kas see on tähtis?

Nendel kultuuridel, kus inimesed elavad 130-140-aastaseks, on midagi ühist. Need inimesed elavad kõrgmäestike külades, 3000-4500 meetrit üle mere pinna. Seal ei ole vihma, lund ega hommikukastet. Kõikjal on kuivus. Ja kas teate, need inimesed seal saavad oma joogi- ja taimede kastmise jaoks vee nö. jääpiimast. Jääliustikud hõõruvad aasta jooksul kaljudelt pinnast lahti umbes ühe detsimeetri võrra. Kõikides nendes kohtades on rohkem kui 60 – 72 mineraali. Jääliustikust allatulev vesi ei ole sama läbipaistev nagu Perrieri või Eviani vesi. Kui võtad ühe klaasitäie ja tõstad selle üles, siis näed, et see meenutab piima. See võib olla kollane, valge või sinakasvalge. Titicaca järve ääres ja Tiibetis nimetatakse seda jääpiimaks. Inimesed on joonud ja kastnud sellega oma taimi üle 5000 a. Neil ei ole diabeeti, südame- ja veresoonkonnahaigusi, kõrget vererõhku, artriiti, vähki, glaukoomi, katarakti, sünnidefekte. Pole neil narkomaane, ega makse ja arste. Kuid siiski elavad nad tervetena 120 – 140 aastaseks. Kas need kolloidsed mineraalid on tähtsad? Võid olla kindel, et need on elutähtsad. Kui Sa ei saa neid iga päev, lühendad Sa oma elu mitme päeva võrra. Enamik meist ei reisi Hunza- rahvaste juurde või Tiibetisse ehk Titicaca järvele, sest seal ei ole moodsaid köögiaparaate, siidiseid tugitoole, televiisoreid, vooderdatud maju, keskkütet, konditsioneeri…, kuid neil on kolloidsed mineraalid.

Teadlased usuvad, et kõrgeima kvaliteediga kolloidmineraalid on pärit Rocklandi kaevandusest. Umbes 75 milj. a. tagasi kasvasid tol ajal paljud puud esimestel kasvuaastatel 3m. Muld sisaldas vähemalt 84 erinevat mineraali.